Elli Schmidt

Elli Schmidt (paremal), tema kõrval Otto Nagel, 1952

Elli Schmidt (9. august 1908 Berliin – 30. juuli 1980 Ida-Berliin) oli saksa poliitik ja Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane.

Elli Schmidt oli pärit politseiametniku perekonnast. Põhikooli lõpetamise järel õppis ta aastatel 1922–1926 rätsepaks ja töötas selles ametis kuni 1932. aastani. 1926. aastal astus ta töölisspordiühingusse Fichte ja 1927. aastal Saksamaa Kommunistlikku Noorsooliitu ning Saksamaa Kommunistlikku Parteisse. Ta kuulus ka SKP Berliini-Brandenburgi piirkonna allorganisatsiooni juhtkonda. Aastatel 1932–1934 õppis ta Moskvas Kominterni Rahvusvahelises Lenini Koolis. Kuni 1937. aastani oli ta illegaalsel parteitööl Saksamaal. Aastatel 1935–1946 kuulus ta Saksamaa Kommunistliku Partei Keskkomiteesse. 1937–1940 töötas ta Saksamaa Kommunistliku Partei juhtkonnas Prahas ja Pariisis. Seejärel elas ta Nõukogude Liidus, kus tegi pseudonüümi Irene Gärtner all kaastööd Moskva raadio saksakeelsetele saadetele ja oli tegev Vaba Saksamaa Rahvuskomitees.

1945. aasta juunis pöördus Elli Schmidt Saksamaale tagasi. Ta juhatas Suur-Berliini linnavalitsuse naiskomisjoni. Aastatel 1945–1946 kuulus ta Saksamaa Kommunistliku Partei Suur-Berliini piirkonna juhatusse. Kui sotsiaaldemokraadid Saksamaa Kommunistliku Parteiga liideti, sai ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei liikmeks. Aastatel 1946–1953 oli Elli Schmidt Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Parteijuhatuse/Keskkomitee liige. Kuni 1948. aastani oli ta ka Berliini linnavolikogu liige. 1946. aasta aprillist kuni 1949. aasta maini juhatas ka koos Käthe Kerniga Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei naissekretariaati.

Alates 1947. aastast kuulus ta Saksamaa Demokraatliku Naiste Liidu juhtkonda. 1948. aastal sai ta sama organisatsiooni Berliini piirkonna juhatajaks. 8. märtsil 1949. aastal sai ta Saksamaa Demokraatliku Naiste Liidu esinaiseks. Sellel ametikohal oli ta kuni 11. septembrini 1953. Samuti oli ta Rahvusvahelise Demokraatliku Naise Föderatsiooni Kesktäitevkomitee liige. Aastatel 1950–1954 oli ta Rahvakoja (parlamendi) liige. 1950. aasta juulis sai ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaadiks.

1953. aastal kritiseeris ta teravalt Saksa DV parteijuhti Walter Ulbrichtit ja toetas Ulbrichti oponente Wilhelm Zaisseri ja Rudolf Herrnstadti. Selle tagajärjel kaotas ta oma ametikohad Saksamaa Sotsialistlikus Ühtsusparteis ja Saksamaa Demokraatlikus Naiste Liidus. 1954. aastal tehti talle parteiline noomitus ja ta arvati välja Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomiteest.

Kuni pensionile jäämiseni 1967. aastal töötas Elli Schmidt Riietuskultuuri Instituudi (Institut für Bekleidungskultur, hiljem Saksa Moeinstituut) direktorina. 29. juuli 1956 rehabiliteeris Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Elli Schmidti.