Enn Terasmäe

Enn Terasmäe (aastani 1936 Nikolai Roosa; 20. detsember 1899 Villevere, Kabala vald, Viljandimaa – 17. august 1990 Frankford, Ontario) oli eesti ja Kanada põllumajandusteadlane.^[1]

Elulugu

Aastatel 1918–1920 võttis Terasmäe osa Vabadussõjast. 1927. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. 1929. aastal sai ta magistrikraadi agronoomias (väitekiri "Esimese vilja tasuvusest madalsool"), 1934. aastal sai doktorikraadi (dr. agr.) väitekirjaga "Külviaja mõjust lõikustoodangule madalsool".^[1] Kuulus EYS Veljestosse, hiljem korporatsioon Rotaliasse.

19. maist 1938 kuni 1940. aastani oli Terasmäe põllutööministri abi.^[2]

1944. aastal põgenes Terasmäe Rootsi, kust 1952. aastal siirdus Kanadasse. Seal töötas ta Guelphi Ülikoolis, kus uuris taimede mikroelementide tarvet ja nende toimet taimekasvule, oli aastatel 1960–1965 samas taimekasvatusprofessor.^[1]

Isiklikku

Enn Terasmäe poeg on geoloog Jaan Terasmäe.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Enn Terasmäe. Eesti Entsüklopeedia
↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 16 – 19. maist 1938 (RT 1938, 51, 479)

Kirjandus

Album academicum universitatis Tartuensis. II köide, Tartu 1994, lk 6
Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos. II osa (1918–1940) Tartu 2003. Lk 185–186

Välislingid

Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944

[EE-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Enn Terasmäe. Eesti Entsüklopeedia

[2] Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 16 – 19. maist 1938 (RT 1938, 51, 479)

[1]

[2]