Erika Nivanka
Erika Eugenie Nivanka (neiupõlves Viirsalu, enne eestistamist Weide(n)baum; 28. jaanuar 1909 Rakvere – 26. juuni 1988 Helsingi) oli hõimusuhete edendaja ja Riigi Ringhäälingu esimene naisdiktor.
Erika Nivanka õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ning kuulus korp! Indlasse ja oli selle juhatuse liige. Ta kuulus Üliõpilaslehe toimetusse ning oli ka selle peatoimetaja.
Pärast ülikooli lõpetamist sai Erika Nivankast Riigi Ringhäälingu esimene naisdiktor ning hiljem Riikliku Propaganda Talituse kultuuriosakonna juhataja.
Tutvumine Eino Nivankaga, kellest hiljem sai Helsingi Ülikooli raamatukogu töötaja, viis abieluni 1938. aastal ja naine asus elama Soome. Aastatel 1951–1960 elas ta Pariisis.
Erika Nivanka suri 26. juuni 1988 Tapiolas ning on maetud Helsingi Kulosaari kalmistule.[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Soome lahe kahel kaldal". Tallinn, Faatum, 2002; Tallinn, Eesti Päevaleht, 2010
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema tütred on Eevi Anniki Nivanka ja Leena Päivikki Nivanka.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Pekka Linnainen (10.06.2013). "Helsinki on virolainen – Sinimustvalge Helsingi kaart". Estofennia (Eesti ja soome keeles). Vaadatud 1.06.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)