Feliks Undusk
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
.jpg)
Feliks Undusk (sündinud 23. detsembril 1948 Kärdlas) on Eesti ajakirjanik ja poliitik.
Ta lõpetas 1971. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ökonomisti kvalifikatsiooniga. [1]
Ta oli Eesti Kongressi saadik ja VIII Riigikogu koosseisu liige. Aastatel 1996–1999 oli ta Nõmme Linnaosa Halduskogu esimees ja aastail 1989–1999 Tallinna Linnavolikogu liige. Ta on kuulunud Eesti Reformierakonda ja Eesti Keskerakonda.
Feliks Undusk alustas tööd Eesti Raadio "Päevakajas" mittekoosseisulise reporterina 1967. aastal. Aastail 1971–1979 oli ta "Päevakaja" koosseisuline reporter, 1979–1980 Eesti Raadio noorte- ja lastesaadete peatoimetaja asetäitja.
Alates 1980. aastast töötas ta Eesti Televisioonis. Ta tegi selliseid publitsistikasaateid nagu "Majandustoimetus" ja "Konnasilm". Tuntuimaks saatesarjaks kujunes tarbijakaitseteemaline "Argiasjust pühapäeval" (1982–1989). Ta oli ühiskonnaelusaadete ja uudistesaate "Aktuaalne kaamera" peatoimetaja. Laulva revolutsiooni ajal juhtis ta koos Hagi Šeini ja Rein Järlikuga ETV saatesarja "Mõtleme veel", kus 13. aprillil 1988 kuulutati välja Rahvarinde loomine. Undusk kuulus Rahvarinde 1. ja 2. volikogu koosseisu.
16. veebruaril 1991 osales Feliks Undusk Eesti Televisiooni huumorisaate "Ivar Vigla sou" avasaatelõigus, kus teatati peatsest rahavahetusest. Libauudis rääkis, et Soome sajamargased kaotavad kehtivuse. Paljud televaatajad võtsid seda teravmeelset nalja surmtõsiselt ning asusid veel samal õhtul oma raha kulutama ja vahetama. Sama aasta jaanuaris olid niimoodi kehtetuks kuulutatud Nõukogude Liidu 50- ja 100-rublased rahatähed.
1996. aastal tegi Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Undusk koos Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Andres Korgiga kaitsepolitseile avalduse, et algatataks kriminaalasi Tallinna linnapea Jaak Tamme ja endise abilinnapea Ivar Lindpere vastu. Kork ja Undusk süüdistasid Tamme ja Lindperet korruptsioonis Tallinna linnale kuulunud korterite erastamisel. [2]
Aastatel 1993–1995 töötas Undusk majandusministeeriumi toiduainetööstuse haldusgrupi juhina, 2000–2003 Tallinna Transpordiameti taksokomisjoni esimehena, 2003–2005 Autoettevõtjate Liidus taksosektsiooni eestseisuse esimehena ja 2006–2009 ARK-i eksamiosakonna ametikoolituse talituse juhatajana.
2010–2021 oli ta TV3 "Seitsmeste uudiste" reporter.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 38 häält ning ei osutunud valituks.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa Johannes Undusk (1918–1979) oli aastail 1961–1971 Tallinna Linna RSN Täitevkomitee esimees (nõukogudeaegne linnapea), onupojad Jaan Undusk ja Rein Undusk on kirjandusteadlased.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2016. Vaadatud 16. novembril 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Kadi Heinsalu "Andres Kork - Rahuliku protestija loomuga"[alaline kõdulink] Äripäev, 19.01.2007 (vaadatud 3. novembril 2012)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vaata fimminalja originaalsaatelõiku! Täna möödub 25 aastat "Ivar Vigla sou" kurikuulsast marganaljast, mis vallandas üle-eestilise paanika – video ETV saatest "Ivar Vigla sou", ERR Uudised, 16. veebruar 2016
- Maarius Suviste. Feliks Undusk: "Tähtis pole, kes ma olin, vaid see, kes ma praegu olen." Õhtuleht, 25. september 2007
- Helina Piip. "Läbi sajandilõpu kadalipu." Eesti Naine. Elu lood. nr 2, 2013
