Greip

See artikkel räägib puuviljast; ansambli kohta vaata artiklit Greip (ansambel), Saturni kuu kohta vaata artiklit Greip (kuu).

Greip ehk greipfruut on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili.

1980. aastatel pakkus Ellen Niit greibi eestikeelseks vasteks välja uudissõna jõmmelgas.^[1]

Greipi on Eestis ja mujalgi maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu ehk pomelipuu (Citrus maxima) vili pomel aga on suurem ega ole mõru.^[2]

Kirjeldus

Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Seemned ja koor moodustavad greibi massist 49%.^[2]

Greip on väärtuslik puuvili, eriti suure C-vitamiini sisalduse poolest. See sisaldab ka B-vitamiini.

Kasutamine

Greibid said populaarseks alles 19. sajandi lõpus. Enne kasvatati greibipuid üksnes ilu pärast. USA sai kiiresti maailma suurimaks greipide tootjaks. Peamised greibipuude istandused asuvad Floridas, Texases, Arizonas ja Californias.

Greip on hinnatud puuvili Ameerika Ühendriikides, kus sellest pressitakse haput mahla, mida kasutatakse nii värskelt kui ka konservitult. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga. Tsentrifuugi abil eraldatakse eeterlik õli viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse loomasöödaks. Greibimahl soodustab kantserogeenide ja muude mürkide väljumist maksast.^[3]

Vilja koor sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid. Greibikoorest toodetakse söögiisu tõstvat mõruainet limoliini ja pektiini.

Greibikoor on juba ammu tuntud iseäraliku lõhna poolest. Greibikooreõli kasutatakse lõhnravis.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toodangu tabelis on andmed greipide ja pomelite kohta koos. 2012. aastal toodeti maailmas 8,0 miljonit tonni greipe ja pomeleid, istandike kogupindala oli 289 tuhat hektarit.^[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal^[2]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Hiina	3 800 000*	47,3
USA	1 046 890	13,0
Mehhiko	415 471	5,2
Tai	328 000*	4,1
LAV	304 559	3,8
Iisrael	246 618	3,1
Türgi	243 267	3,0
Argentina	200 000*	2,5
India	200 000*	2,5
Sudaan	196 000	2,4
Maailm kokku	8 040 038	100
* – FAO hinnang

Toitained^[4]
Toitained	Väärtus 100 g kohta
Kalorsus	42 kcal
Vesi	88,06 g
Süsivesikud	10,66 g
Sahharoos	3,51 g
Fruktoos	1,77 g
Glükoos	1,61 g
Kiudained	1,60 g
Valgud	0,77 g
Tuhk	0,36 g
Lipiidid	0,14 g

Toiteelemendid^[4]
Toiteelement	Väärtus 100 g kohta
Kaalium (K)	135,0 mg
Kaltsium (Ca)	22,0 mg
Fosfor (P)	18,0 mg
Magneesium (Mg)	9,0 mg
Raud (Fe)	0,08 mg
Tsink (Zn)	0,07 mg
Vask (Cu)	0,032 mg
Mangaan (Mn)	0,022 mg
Seleen (Se)	0,1 μみゅーg
Naatrium (Na)	0

Vitamiinid^[4]
Vitamiin	Väärtus 100 g kohta
A	58,0 μみゅーg
C	31,2 mg
B₁	43 μみゅーg
B₂	31 μみゅーg
B₃	204 μみゅーg
B₄	7,70 g
B₅	262 μみゅーg
B₆	53 μみゅーg
E	0,13 mg
Lükopeen	1,42 mg
Folaat	13,0 μみゅーg
Luteiin+ zeaksantiin	5,0 μみゅーg

Viited

↑ Krista Kerge. Sõnameri: sõna ja tõlge Sirp, 26. mai 2006.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 27.01.2015.
↑ Kadi Heinsalu (02.03.2017 07:00). "17 toiduainet, mida teie maks armastab". Äripäeva terviseuudised. Vaadatud 04.03.2017 15:01.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 19.12.2010.

[1] Krista Kerge. Sõnameri: sõna ja tõlge Sirp, 26. mai 2006.

[fao-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 27.01.2015.

[3] Kadi Heinsalu (02.03.2017 07:00). "17 toiduainet, mida teie maks armastab". Äripäeva terviseuudised. Vaadatud 04.03.2017 15:01.

[toit-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 19.12.2010.

[1]

[2]

[3]

[4]