(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Grote – Vikipeedia Mine sisu juurde

Grote

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Alam-Saksimaalt pärit suguvõsast; Liivimaalt pärit Grote suguvõsa (a-st 1653 Grotenhielm) kohta vaata artiklit Grotenhielm.

Grote suguvõsa aadlivapp

Grote on Alam-Saksimaalt Verdenist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad Groted Saksamaal.

Groted on pärit Verdeni stiftist. Liin algab Lütke Grotega, kellest sai 1625. aastal Bremeni linnakodanik. Tema järeltulija Wilhelm Grote (1698−1772) rändas XVIII sajandi alguses Riiga ja oli suguvõsa Liivimaa liini rajajaks. Tema poeg Riia Suure Gildi oldermann Adam Heinrich Grote (1735−1817) omandas 29. märtsil (vkj) 1775 Püha Rooma keisrilt aadliseisuse ja sai perekonnanimeks von Grote.[1] Pärast mõisate võõrandamist lahkusid Groted Saksamaale, kus tänapäeval on alles mitu haru.

Groted rüütelkonna matriklis

[muuda | muuda lähteteksti]

Asehalduskorra ajal võeti suguvõsa Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. 1797. aastal võeti nad Liivimaa rüütelkonna matriklisse.[2]

Suguvõsa liikmeid

[muuda | muuda lähteteksti]

Grote suguvõsa kalmistu

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Karula mõisa Grotede kalmistu

Suguvõsa rajas arvatavasti 1860. aastatel Karula kihelkonna Karula mõisasse oma kalmistu.

Grote suguvõsa mõisavaldused

[muuda | muuda lähteteksti]
Naukšēni mõis. Suguvõsa pikaajaline valdus
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Dīķeri (Puderküll) (1776−1801), Eriņi (Heringshof) (u 1781−1884), Jumurda (Jummerdehn) (1784−1852), Kapsta (Neu-Engelhardtshof) (1890ndad), Mālpils (Schloß Lemburg) (1820−1920, jäänukmõis 1920−1938), Mišleri (Schadenhof) (kuni 1884), More (Moritzberg) (1869−enne 1892), Naukšēni (Naukschen) (XVIII sajandi 2. pool−1917, naisliinis kuni 1920, jäänukmõis kuni 1938), Paipe (Paibs) (1767−enne 1780), Plānupe (Planup) (1866−1886), Streidas (Hessenhof) (1781−1884), Taurupe (Taurup) (1784−1843), Tēdiņi (Rujenbach) (1767−enne 1780 ja 1828−1920), Vite (Wittenhof) (1820−1920)
  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 246, 247.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 247.
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 305.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd VIII. Hamburg: 2018. Lk 91-110.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 246-251 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1964. Lk 141-147.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 281.
  • Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 264 [2].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]