(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Hädamaandumine – Vikipeedia Mine sisu juurde

Hädamaandumine

Allikas: Vikipeedia

Hädamaandumine on enneaegne maandumine, mille põhjustab hädaolukord. Hädaolukorraks peetakse olukordi, mis põhjustavad otsest või jätkuvat ohtu õhusõidukile või selle käitamisele või mille korral on lend tarvis meeskonnaliikme või reisija vajaduste tõttu katkestada. [1]

Tavaliselt hõlmab see sunniviisilist ümbersuunamist lähimasse või kõige sobivamasse lennujaama või lennubaasi. Lennujuhtimise all olevatel lendudel on hädaolukorra väljakuulutamisel eelisjärjekord kõigi teiste õhusõidukite ees. Kui lend ei jõua lennuväljale, maandub lennuk lennuväljast eemal või vette.[1]

Mootorlennukite hädamaandumise tüüpe on mitu.[1]

Sundmaandumine (Forced landing) – olukord, kus lennuk sunnitakse maanduma. Põhjuseks võib olla mehaaniline rike, halb ilm, terrorism jne.[2]

Peamiselt on sundmaandumise põhjuseks: tuli, lennukimootori rike, ulatuslik struktuurikahjustus jne. Nende põhjuste korral ei ole edasilendamine võimalik ja piloot on sunnitud maanduma. Muidugi võib sundmaandumine toimuda olukorras, kus lennukit sunnitakse maanduma militaarse vahelesegamise tõttu.[1]

Ettevaatusmaandumine/hoiatusmaandumine (Precautionary landing) –  toimub siis, kui on endiselt võimalik lennata, kuid lennumeeskond peab seda liiga riskantseks. [3]

Ettevaatusmaandumisi tehakse sageli lennuväljal, kuigi see pole alati nii. Mõnikord on parem maanduda põllule ja aktsepteerida lennuki kahjustusi, kui proovida jõuda lennuväljale. Tuleb märkida, et mõned ettevaatusmaandumised ei järgne hädaolukorra väljakuulutamisele  ja seetõttu ei käsitleta neid hädaolukorramaandumistena. [1]

Tavaline olukord, mis nõuab ettevaatusmaandumist, on tehniline probleem, mis pole piisavalt tõsine, et kuulutada välja MAYDAY (nt navigatsioonisüsteemi tõrkumine või süsteemi topeltsuse kaotamine), kuid lennuki standardprotseduurid soovitavad maanduda lähimale sobivale lennuväljale. Muud näited tingimustest, mis võivad nõuda ettevaatusmaandumist, on järgmised: kiirelt halvenev ilm, eksimine, kütusepuudus ja järkjärguline mootori töö halvenemine. Erinevus ettevaatusmaandumise ja sundmaandumise vahel seisneb selles, et esimesel juhul võib meeskond vähemalt mõnda aega lendu jätkata, teisel juhul sellist võimalust pole. [1]

Sund- või ettevaatusveemaandumine (Ditching) – veemaandumine on sama, mis sunnitud maandumine, ainult vees. Pärast seda, kui vigastatud lennuk, mis ei ole mõeldud ujuma, veepinnaga kokku puutub, võib see tõenäoliselt uppuda. Sõltuvalt kahjustuse ulatusest võib see veepinnal püsida tunde. [4]

Kõhumaandumine (Belly landing) – maandumine, kus maandumistelikud ei ole avanenud. Seda põhjustab tavaliselt varustuse rike. Mõnikord valivad piloodid tahtlikult kõhumaandumise, kui nad arvavad, et see on turvalisem, eriti maandudes väljaspool lennuvälja. [1]

Varustus üleval maandumiseks nimetatakse olukorda, kus lennuk maandub ilma, et oleks lennuki maandumisvarustust (st rattad ja muud maandumisvarustus) täielikult alla lastud ja lukustatud maandumisasendisse. [4]

Kokkupõrkemaandumine (Crash landing) – maandumine, kus lennuk saab olulise struktuurikahjustuse, näiteks raske maandumise või rajalt väljasõidu tõttu. Kõiki hädaolukorras maandumisi ei liigitata kokkupõrke maandumisteks –  kui lennuk on jäänud terveks (või on saanud väiksemaid kahjustusi), oleks sellise termini kasutamine sobimatu. [1]

Protseduurid

[muuda | muuda lähteteksti]

Hädaolukorras maandumine ei pruugi tingimata toimuda lennuväljal. Hädaolukorras võib maanduda põldudele, veepinnale, jne. ATM-i (õhutranspordi juhtimissüsteemi) vaatenurgast peetakse maandumist hädamaandumiseks, kui piloot on välja kuulutanud hädaolukorra ja pole seda enne lennuki maapinnale jõudmist tühistanud. Kui hädaolukorras maandumine toimub lennuväljal, aktiveeritakse tavaliselt täis hädaolukorra rutiin, mis tähendab, et RFFS-i (lennuvälja tulekahju- ja päästesüsteem) varustus ja personal saadetakse nende määratud positsioonidele, Et õnnetuse tagajärgedega saaks viivitamatult tegelema hakata. Lisaks antakse lennukile, mis on kuulutanud hädaolukorra ja kavatseb maanduda teatud lennuväljale, eelis teiste liiklusvahendite ees, sealhulgas peatatakse väljumised ja lükatakse edasi või suunatakse mujale teisi saabuvaid lennukeid. [4]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 SKYBRARY. „Emergency Landing - Guidance for Controllers“, https://skybrary.aero/articles/emergency-landing-guidance-controllers. Kasutatud 23. märts 2023.
  2. Collins. „Emergency landing“, https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/emergency-landing. Kasutatud 24. märts 2024.
  3. Aviation Security Service. „Precautionary landing“, https://www.aviation.govt.nz/licensing-and-certification/pilots/flight-training/flight-instructor-guide/precautionary-landing/. Kasutatud 24. märts 2024.
  4. 4,0 4,1 4,2 Aviation services. „Emergency landing“, https://an.aero/emergency-landing-meaning-and-types/. Kasutatud 23. märts 2024.