Hüdrauliline löök

Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse vedeliku rõhu äkilist suurenemist torustikus. See võib olla tingitud voolava vedeliku inertsist ja seadme liikuvate osade inertsist.

Voolava vedeliku inerts

Vedeliku voolutee järsul sulgemisel püüab vedelik inertsi toimel jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet, mis väljendub rõhu hüppelise suurenemisena süsteemis. Ohtlik on selline nähtus pikkade transporditrasside puhul, kus liikuva vedeliku mass võib ulatuda kümnetesse ja sadadesse tonnidesse. Rõhu muutus voolu kiirel sulgemisel $t_{s}<{\frac {2L}{C}}$ (s), kus t_s on ventiili sulgemisaeg, L on toru pikkus ja C on rõhulaine levimiskiirus vedelikus (C= 900...1300 m/s). Hüdraulilisest löögist tingitud rõhu muutus $p=C\rho v$ (Pa), kus v on vedeliku voolu kiiruse muutus (m/s).

Seadme liikuvate osade inerts pidurdamisel ja reverseerimisel

See on iseloomulik, kui hüdroajami abil toimub massi teisaldamine. Sellisel juhul tekkiv löök $p=v{\sqrt {\frac {Bm}{v_{0}}}}$ (Pa), kus v on liikuva massi kiirus enne peatamist, B on vedeliku kokkusurutavuse tegur (N/m²; 1500...1800 MPa), m on hüdroajami poolt liigutatav mass ja v₀ on vedeliku maht, millele mõjub löök (m³).

Teed hüdraulilise löögi vähendamiseks:

• Liikuva massi piiramine
• Liikumiskiiruse vähendamine
• Löögile alluva vedeliku ruumala suurendamine
• Rõhuaku kasutamine
• Kaitseklapi kasutamine
• Lülitusaja pikendamine