Hallpõsk-pütt

Hallpõsk-pütt
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pütilised Podicipediformes;
Sugukond	Pütlased Podicipedidae;
Perekond	Pütt Podiceps;
Liik	Hallpõsk-pütt;
Binaarne nimetus
	Podiceps grisegena; (Boddaert, 1783)
	; kollane - pesitsusala, sinine - talvitumisala

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.

Levila

Hallpõsk-pütt pesitseb paljudel Euroopa, Lääne-Aasia ja Põhja-Ameerika loodeosa mageveejärvedel. Enamik linde veedab talve rannikupiirkondades. Hallpõsk-püti pesitsusaegset arvukust hinnatakse Eestis 300–400 paarile, talvist arvukust 10–30 isendile^[1].

Välimus

Hallpõsk-püti pikkus on 40–50 cm, tiibade siruulatus 77–85 cm.^[2]. Nende kaal on 750–1620 grammi. Täiskasvanud isendeid on hõlpus eristada roostekarva kaela ja hallikasvalgete põsepiirkondade järgi. Nende nokk on mustjas kollaka tüvikuga. Tuttpütist on ta pisut väiksem.

Looduskaitse

Eestis kuulub hallpõsk-pütt III kaitsekategooriasse.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 40–41

Välislingid

Hallpõsk-pütt andmebaasis eElurikkus

[hirundo-1] 1,0 ^1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

[2] Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 40–41

[1]

[2]