Heitemasin
See artikkel räägib sõjamasinast. Lennuki stardiseadme kohta vaata artiklit Katapult (lennukikandja). Lenduri päästeseadme kohta vaata artiklit Katapultiste. 
Heitemasin (ka katapult)[1][2] oli antiik- ja keskajal kasutatud piiramismasin, millega purustati kindlustusrajatisi ja heideti piiratavate kahjustamiseks kive, mädanevaid laibaosi, aga ka anumatesse suletud tuld, mesilassülemeid, mürgiseid madusid ja lülijalgseid.[viide?]
Esimesed kiviheitemasinad leiutati Vana-Hiinas.
Kiviheitemasinaid kasutasid eestlaste muistses vabadusvõitluses nii ristisõdijad kui ka eestlased.[3] Eestis kadusid kiviheitemasinad sõjamasinatena 1420. aastatel, kui asemele tulid suurtükid.[3] Keskaegse kiviheitemasina viimane dateeritud kasutamine sõjas toimus 1779. aastal, kui britid ehitasid trébuchet' laengute heitmiseks Gibraltari kindlust piiravate hispaanlaste pihta. Tänapäeval on relvastatud konfliktides ja kokkupõrgetes kasutanud kiviheitemasinaid esimeses maailmasõjas prantslased ning Süüria konfliktis 2013. aastal Aleppos ja ukrainlased 2014. aastal Kiievis. Suurim tänapäeval töötav kiviheitemasina rekonstruktsioon asub Warwicki kindluses ja sellega on heidetud 36 kg kaaluvaid kive 300 m kaugusele.[viide?]
Heitemasinaid on mitut tüüpi:
- raskusjõul põhinev heitemasin ehk blide (ka trébuchet);
- väändejõul põhinevad heite- ja laskemasinad (katapult, onager, mange);
- vetruva puuvarva elastsusjõudu kasutavad mehhanismid (raskeamb, porok).[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Ain Mäesalu (2001). Heitemasinad muistses vabadusvõitluses. Kogumikus: "Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks." Koostanud Andres Andersen. Tartu
- ↑ Kiviheitemasin
- ↑ 3,0 3,1 TEA entsüklopeedia. 10. köide: Kallas–klarnet. TEA Kirjastus, 2013, lk 357.