Herbert McLean Evans

Herbert McLean Evans
Sünniaeg	23. september 1882
Surmaaeg	6. märts 1971 (88-aastaselt) Berkeley
Amet	embrüoloog

Herbert McLean Evans (23. september 1882 Modesto, California – 6. märts 1971 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide anatoom (embrüoloog), endokrinoloog, toitumisteadlane, teratoloog ja bibliofiil.

Elukäik

Herbert McLean Evans lõpetas Johns Hopkinsi Ülikooli meditsiinikooli 1908. aastal ning määrati 1915 California Ülikooli anatoomia professoriks. Koos temaga asusid samasse tööle George W. Corner ja Katharine Scott Bishop). 1918. aastal, uurinud inimese kromosoomidega seotut, pakkus ta kromosoomide arvuks 48.

1921.–1923. aastal avastas ta koos kaastöötajatega, inimese kasvuhormooni (ingl k human growth hormone) somatotropiini ja hiljem mitu ajuripatsi eessagara (ingl k anterior lobe of pituitary gland) gonadotroopset hormooni.

1922 avastas ta mitu aastat kestnud rottide toitumiseksperimentide käigus, mida ta viis läbi koos Katharine Scott Bishopiga jt, rasvlahustuva toidufaktori X ehk X-vitamiini ehk antisteriilse faktori, millel on suur roll nii spermatosoidide komplekteerimisel kui platsenta moodustumisega (ingl k placentation) ja poegade sünniga seoses. Toitumiseksperimendite, mille käigus rottide toidusedel koosnes nn Osborne'i ja Mendeli "standarddieedist" : kaseiinist (18%), tärklisest (küpsetatud ja kuivatatud) (54%), rasvast (15%), võirasvast (9%) ja sooladest (4%, vastavalt McCollumi No. 185-le) koos adekvaatse A-vitamiini (kalamaksaõlina), B-vitamiini (0,4–0,6 g pärmina) ja C-vitamiini (apelsinimahlana), tulemusel muutusid nii emas- kui ka isasrotid steriilseks ehk sigimisvõimetuks. Mõlema soo sigimisvõime taastus kui toidule lisati salatilehti. Esialgu arvati see olevat C-vitamiini toime, kuid hiljem selgus, et oluline oli rasvaine fraktsioon ja et samalaadset toimet avaldas ka nisuiduõli (tiinete rottide igapäevasele toidule lisati tilgake nisuteradest valmistatud õli).

1923. aastal eraldas ta ajuripatsiekstraktist mõned gonadotroopsed hormoonid.

1936. eraldas ta nisuidudest alkoholiga ekstraheerides puhta E-vitamiini ning määras kindlaks selle keemilise valemi C₂₉H₅₀O₂.

Ta avaldas rohkem kui 1000 teaduslikku publikatsiooni. Uuris kasvajaid, lümfisüsteemi, makrofaage, kudede värvumist, hormoone,vitamiine jpm. Koos Miriam E. Simpsoni ja C.H. Li'ga uurisid nad rottide sigivustsüklit. Evansi rotikasvandus (tänapäeval Long-Evansi rotid), kelle tarbeks ta vahetevahel ka ise söögi ülejääke korjamas käis, oli tolle aja kohta märkimisväärselt suur. Ta töötas koos saksa keemiku Schukmanniga välja nn Evansi sinise (ingl k Evans Blue) ehk märgistusaine T-1824.

Tunnustus

• 1951 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks

Publikatsioone (osaline)

• 1904 A New Cestraciont Spine from the Lower Triassic of Idaho. The University Press: Berkeley, California;
• 1921 koos Katharine Scott Bishopiga On the Differential Reaction to Vital Dyes Exhibited by the Two Groups of Connective-tissue Cells. Carnegie Institution of Washington.[3];
• 1922 koos Katharine Scott Bishopiga, On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction, Science, Volume 56, Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
• 1922 koos Joseph A. Longiga, "Rottide sigimistsükkel ja sellega seonduvad fenomenid" (The Oestrous Cycle in the Rat and Its Associated Phenomena), Univ. of California Press: Berkeley, California.

• 1931 koos Harold H. Cole'iga, An Introduction to the Study of the Oestrous Cycle in the Dog. University of California Press: Berkeley, California;
• 1931 koos Olive Swezyga, Ovogenesis and the Normal Follicular Cycle in Adult Mammalia. University of California Press: Berkeley, California;
• 1953 koos Hermann Becksiga (1953) Atlas of the Skeletal Development of the Rat (Long-Evans strain): normal and hypophysectomized. American Institute of Dental Medicine: San Francisco;
• 1959 Men and Moments in the History of Science. University of Washington Press: Seattle.

Lisalugemist

• Essays in biology in honor of Herbert M. Evans 1882–1971, Berkeley and Los Angeles : University of California Press, 1943, veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
• GEORGE W. CORNER, HERBERT McLEAN EVANS, 1974, National academy of sciences, Washington D.C, veebiversioon (vaadatud 13.07.3013)