Huumus
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) |
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakamaks.
Huumus on mulla spetsiifiline aine, mille põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud organismijäänuste hüdrolüüsiproduktid, mille esialgne struktuur on muutunud. Huumus tekib pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänustest nende muutumise ja ümberkujunemise tulemusel, nii lagunemise kui sünteesiprotsesside tagajärjel.
Huumus on tihedalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus on happelise iseloomuga. Huumus sisaldab, võrreldes taimedes ja mikroorganismides leiduvale, palju süsinikku.
Ajaloolist
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalooliselt on kasutatud terminit "huumus" mulla tähenduses.
- J.G. Wallerius (1745) käsitles huumusena kompostunud orgaanilist ainest;
- Carl von Linné klassifitseeris mullad järgmiselt: Humus daedalea, Humus rualis, Humus latum, Humus damascena, Humus chistosa.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Detriit
- Humifitseerumine
- Metsahuumus
- Moor
- Mull (pehme huumus)
- Mullateke
- Muda
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ SELMAN A. WAKSMAN, HUMUS ORIGIN, CHEMICAL COMPOSITION, AND IMPORTANCE IN NATURE, BALTIMORE, THE WILLIAMS & WILKINS COMPANY, lk 4, 1936, Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- SELMAN A. WAKSMAN, HUMUS ORIGIN, CHEMICAL COMPOSITION, AND IMPORTANCE IN NATURE, BALTIMORE, THE WILLIAMS & WILKINS COMPANY, lk 4, 1936, Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)