(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Jakob Ploompuu – Vikipeedia Mine sisu juurde

Jakob Ploompuu

Allikas: Vikipeedia
Jakob Ploompuu

Jakob Ploompuu (11. oktoober 1872 Kõvasoo talu, Koitjärve, Kolga vald13. november 1948 Koitjärve, Kolga vald) oli eesti ajakirjanik, raamatukaupmees ja kirjastaja.

Ploompuu sündis popsitalu paljulapselises peres. Algul õppis Kolga-Hirvli külakoolis 3 aastat, hiljem veel edasi õppinud 1 aasta Tallinnas Derjagini vene eraalgkoolis. Täiendavalt käis Soomes Rahvaülikooli ja Helsingi Ülikooli suvekursustel. Omal käel õppis ära soome keele ja hiljem ka ungari keele.[1]

Nooruses töötas isatalus ja käis juhutöödel. Hiljem hakkas tegema esimesi katsetusi soomekeelsete näidendite tõlkimisega. 1898. aastast töötas Tallinnas ajalehes Eesti Postimees ja Tartus ajakirja Põllumees ning 1899 ajalehe Postimees toimetuses. 1896–1916 andis välja almanahhi Rahva Leht kokku 28 vihikut ning 1904–1939 mitmesuguseid kalendreid. 1900. aasta novembris avas omanimelise kirjastuse ja raamatupoe Tallinnas Nunne tänavas ja avas 1905. aastal selle juures laenuraamatukogu. Aastatel 1902–1920 andis välja pilkelehti – Meie Mats (1902–1906) 1906. aastal, kui Jakob Jaason (pseud. Meie Mats) enam Jakob Ploompuuga enam koostööd ei teinud ja jäi ainult Meie Matsi juurde, hakkas Jakob Ploompuu välja andma konkureerivaid erinimelisi "Matse". Kui ajakirja müük ei läinud hästi, tuldi ta välja järjekordse uue "Matsiga" ja nende erinumbrite ja lisadega. - Uus Meie Mats (1906), Päris Meie Mats (1907), Matside Mats (1907), Sakste Mats (1908), Matsi poeg Ats (1908), Vana Meie Mats (19141920). Lisaks Töörahva Liidu häälekandjaid Paljas Tõde (1922–23) ja Tööliit (1923–1926)[2]. Kirjastas algupärast ja tõlkeilukirjandust, õpikuid, sõnaraamatuid, näidendeid ja eriti lastekirjandust, kokku oli kirjastanud üle 600 raamatu. Koostanud emakeeleõpikuid ja „Tarviliku Saksa-Eesti sõnaraamatu” (1902). Ploompuu oli ka viljakas tõlkija (peamiselt soome keelest) ja käsiraamatute autor. 1930. aastate lõpul sattus Ploompuu majandusraskustesse ja oli sunnitud oma ärilise tegevuse lõpetama. 1907. aastal võttis isalt üle Laane talu, kus tegutses põllumehena kuni oma elu lõpuni 1948. aastani[1].

Jakob Ploompuu oli asutava kogu asendusliige alates 12.03.1920.[3].

Jakob Ploompuu on maetud Kuusalu kalmistule[4].

Tema vend oli Asutav Kogu liige ja põllumajandustegelane Juhan Ploompuu, õde oli eestluse hoidja Soomes Madlena (Leeni) Vesterinen, väimees kunstnik Eerik Haamer ning minia kunstnik Imbi Ploompuu.

  1. 1,0 1,1 Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb – Kuu kiri nr 10 ehk 100 aastat tagasi oktoobris
  2. "ERB - Tööliit : Töörahva Liidu häälekandja". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2018.
  3. https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/asutav-kogu/juhatus-ja-liikmed]
  4. Find A Grave – Jakob Ploompuu

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]