Jesuiidid
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2010) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed. Ordu asutati 27. septembril 1540, paavst Paulus III bullaga "Regimini militantis ecclesiae". Ordu asutamise eestvedajaks oli Ignatius Loyola koos kuue sõbraga. Jesuiitide ordukindral on 2016. aastast Arturo Sosa.
Jesuiitide liikumine sai alguse Hispaaniast, kus katoliku kiriku juhtkond alustas vastukaaluks reformatsioonile reforme eesmärgiga teha usuline õpetus rahvale arusaadavamaks. Liikumise taustaks oli Hispaanias ka rekonkista – maa tagasivallutamine araablastelt, mis võimaldas ja samas ka nõudis kiriku tugevdamist. Jesuiitidest kujunes üks roomakatoliku kiriku sisemise uuenduse (reformi) kandvaid jõude alates 16. sajandi keskpaigast. Ordu loomise eesmärk polnud vastureformatsioon, vaid uue elulaadi (ka reformaatorite ideede ja vaba linnaühiskonna) järgimine orduelus.
Jesuiidid Poolas, Leedus ja Liivimaal
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 1582. aasta jaanuaris sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga Stefan Bátory ja Ivan IV vahel läks kogu Liivimaa Poola valdusse. 1582. aastal jõudis Poola kuninga õukonda, Mantovast pärit jesuiit Antonio Possevino, kes jäi paavsti esindajana kuni 1585. aastani. Possevino õhutusel andis Rooma paavst 1579. aastal majandusliku toetuse jesuiitlike jesuiitide kolleegiumi seminaride avamiseks Braniewos ja Olomoucis, 1569. aastal avati samasugune seminar ka Vilniuses. Seminar kujunes hiljem Vilniuse Ülikoolik ja mõni aeg hiljem avati jesuiitide kolleegiumid veel Jaroslavlis (Galiitsias), Polotskis, 1583. aastal märtsis pandi alus Riias ja Niasvižis.
Jesuiidid Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Katoliikliku mungaordu liikmed tegutsesid Eestis 16. sajandil Lõuna-Eesti ja Liivimaa aladel, mis anti Tartu piiskopkonna ja Riia peapiiskopi poolt 1561. aastal Liivi sõja ajal Poola kuninga Zygmunt II Augusti kaitse alla, nn Poola ajal Eestis.
Kui algselt oli Poola kuningas Zygmunt II August piirkonnas juba levinud luteri usu suhtes tolerantne, siis uueks kuningaks valitud Stefan Batory, kes liitis Lõuna-Eesti ja Liivimaa Poola (Rzeczpospolita) riigi koosseisu, andis 1582. aastal katoliku usule oma riigi uutel aladel eelisseisundi. Tartusse saadetud jesuutide juhtimisel algas vastureformatsioon (rekatoliseerimine).
Lühikesel Vene valitsemisajal (1558–1582) Tartus moodustatud Vene Õigeusu Kiriku piiskopkonna piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma.
Algselt oli kavas restaureerida Liivimaal mõlemad piiskopkonnad, Tartu ja Riia, kuid maa vaesus ja ohvrimeelsete usklike puudus sundis leppima ainult ühe piiskopkonnaga ning Tartu vahepealse vene piiskopkonna varandusega rajada kavatsetud katoliiklik piiskopkond jäi teostamata. Loodi ainult Katoliku kiriku Võnnu piiskopkond ühes toomkapiitliga, esimeseks piiskopiks sai jesuiit Andreas Patricius Nidecki (1583–1587).
Vastureformatsiooni algupäevadel polnud just puhtmajanduslikel kaalutlusil tarbekas ja kohane asutada kolleegiumi ja rajada piiskopkonda ühte linna. Liivimaa rekatoliseerimise organisatsiooni ahela kolme lüli: Riia, Võnnu, Tartu, kusjuures esimeses ja viimases arvesse tulevad jesuiitide kolleegiumid, mis moodustati Tartusse ja Riiaga. 9. märtsil 1583. aastal jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, Giovanni Paolo Campana. Vastavalt paatrite valikule anti neile Tartu Püha Katariina klooster ja kirik, 1585. aastal anti neile ka Maarja kirik.
1585. aastal määrati Antonio Possevino põhiliseks tegevusalaks seminaride loomise ja arendamise Liivimaal. Ta sai sel alal töötada 1587. aastani, mil kutsuti tagasi Rooma.
Tartus asutasid jesuiidid Collegium Derpatense, mie tegutses aastail 1583–1625 ja kaks aastat hiljem kolleegiumi, mille juures tegutses ka tõlkide seminar. Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. Üks nendest oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Antonio Possevino. "Kiri Mantova hertsoginnale." Itaalia keelest tõlkinud Vello Salo. Sissejuhatus ja kommentaar: Vello Helk. Tartu, Johannes Esto Ühing 1994. 36 lk.
- Josef Stierli. "Ignatiuse palve: "Otsida Jumalat kõiges."" Tõlkinud Peeter Tenjes. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 28 lk.
- Vitus Seibel SJ. "Otsida ja leida Jumalat kõiges – ignaatsiusliku vaimsuse põhitees." Tõlkinud Peeter Tenjes. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 16 lk.
- Christoph Wrembek SJ. "Viis viinamäe tähendamissõna. Mõtisklus pühakirjakohast." Tõlkinud Peeter Tenjes. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 20 lk.
- Christoph Wrembek SJ. "Mõtisklus möödunud päevast." Käsikirjast tõlkinud Jaan Otse. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 8 lk.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jeesuse Selts |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Jesuiidid |
- Christoph Wrembek SJ. "Jesuiidid Eestis." Ettekanne Johannes Esto SJ mälestuskonverentsil 30. augustil 2003 [1]
- Nikolai Treumuth, Vastureformatsiooni esimene aasta Eestis., Ajalooline Ajakiri, nr. 1/1932