(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Antitsüklon – Vikipeedia Mine sisu juurde

Antitsüklon

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kõrgrõhuala)
Õhu liikumine antitsüklonis (paremal)

Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond ka kõrgrõhuala on hiiglaslik atmosfääri rõhkkond, läbimõõduga 1500 kuni isegi üle 2000 km, mille keskmes on õhurõhk kõrgem, äärte pool aga madalam.

Antitsükloni keskmes ulatub õhurõhk kuni 1020–1050 hPa, erandjuhtudel isegi 1080 hPa-ni. Kuna antitsüklonis on õhurõhk kõrgem kui ümbritsevatel aladel, voolab õhk sellest baarilises süsteemist spiraalselt suunaga keskmest välja. Kui õhurõhk kõrgrõhkkonnas ei lange mitmeid päevi, siis tuleneb see sellest, et antitsükloni keskmes laskub täiendavalt õhku atmosfääri ülemistest kihtidest alla.

Antitsükloneid on kahte tüüpi: a) paiksed ja b) liikuvad. Paiksed kõrgrõhkkonnad moodustuvad subtroopilises vööndis. Üldiselt on kõrgrõhkonna keskmine liikumiskiirus väike. Sageli jääb antitsüklon mitmeks ööpäevaks või isegi nädalateks seisma, et seejärel kohapeal laguneda. Aastas esineb Eestis keskmiselt üle paarikümne kõrgrõhkkonna. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjutavad antitsüklonid Skandinaavias ja arktilistel meredel, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osa sisealadel. Kõrgrõhkkonna mõjul ilmnevad kontinentaalse kliima tunnused.

Kõrgrõhkkond. , eestikeelne tähis – K, ingliskeelne – H

Antitsükloni keskosas toimub õhu juurdevool troposfääri kõrgematest ülakihtidest. Võimsate laskuvate õhumasside adiabaatiline soojenemine ja „vajumise“ surve tekitavad alumiste kihtide dünaamilise soojenemise, mille tulemusel omakorda tekivad alumiste kihtide temperatuuri inversioonid. Sellega on seletatav vähene pilvisus ja sadude vähesus kõrgrõhkkonnas. Pilvi on rohkem äärealadel, tavalisemad on ilusa ilma rünkpilved. Varahommikuti võivad tekkida madalad kihtpilved või udu, kuid need kaovad pärast päikesetõusu kiiresti.

Isobaarid ei ole antitsüklonis nii tihedad nagu tsüklonis, see seletab mispärast on tuuled kõrgrõhkkonnas nõrgemad kui madalrõhkkonnas.

Külmal poolaastal tekib inversioonikihi all sageli kihtpilvisus. Kui tavaliselt õhutemperatuur troposfääris kõrgemale tõustes langeb, siis inversioonikihis see tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib sügiseti ja talvel inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht katta taeva kogu päevaks.

Antitsüklonis puhuvad põhjapoolkeral tuuled päripäeva keskmest välja ja vastupäeva lõunapoolkeral. See on tingitud Coriolisi efektist. Antitsükloni saabumine meie aladele toob varasemaga võrreldes selgema ja kuivema ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivalt vaiksem ilm.