Künakirves
Künakirves (ka vesik, vissil, lõunaeesti murretes vessim[1]) on ristipidi varre otsa pandud pikakaelalise nõgusa teraga kirves puuesemete õõnestamiseks.[2]
Kuju
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandil olid künakirved 5–9 cm laiuse tera, kitsama paksu kaelaosa ja kumera põhjaga. Tera kaare põhi võis olla ka peaaegu sirge ning teraotsad sellega enam-vähem risti. Hõlbustamaks piki süüd raiumist oli kirve laba varre suhtes suurema või väiksema teravnurga all.[2]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Künakirvega õõnestati erinevaid puuesemeid: eriti künasid, aga ka venesid, pakktarusid, surnukirste, ummiknõusid jms. Lisaks kasutati künakirvest hoonete sammastesse soonte raiumiseks. Saetööstuse arengu ning saelaudade laialdase kasutuse tõttu kadus künakirves üldkasutuselt 19. sajandi teisel poolel.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Murdekaart
- ↑ 2,0 2,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 80
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 121
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti rahvapärane puutööndus. Ants Viires. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960