Karl Jaanus
Karl Jaanus | |
---|---|
Sünniaeg |
10. november 1899 Räsna |
Surmaaeg |
6. oktoober 2000 Esku |
Rahvus | eestlane |
Abikaasa | Erna Jaanus |
Lapsed | 4 tütart ja 2 poega |
Karl Jaanus VR II/3 (10. november 1899 Räsna – 6. oktoober 2000 Esku) oli Vabadussõja veteran, viimasena elus olnud Vabadusristi kavaler.
Karl Jaanus sündis Vana-Põltsamaa vallas Räsna külas Suuroja talus. 19-aastaselt astus ta vabatahtlikult Kaitseliitu ja kaitseväkke. 1919. aasta jaanuaris läks ta 3. jalaväepolgu koosseisus reamehena rindele punaarmee vastu. Jaanus osales lahingutes Viljandimaal, Valga all, Võrumaal ja Petseri kandis. Vabadusristi sai ta Landeswehri sõjas Võnnu lahingus Ikšķile (Üksküla) juures 29. juunil 1919 luurelkäigul üles näidatud vapruse eest.
Pärast Vabadussõda pidas Karl Jaanus talu. 1941. aastal oli ta metsavend, Saksa okupatsiooni ajal abivallavanem ja Omakaitse liige. 1945. aastal viidi ta Siberisse. 1956. aastal, pool aastat enne karistuse lõppu, anti talle amnestia. Seejärel, kuni 84. eluaastani oli Karl Jaanus kolhoosis karjak.
28. novembril 1978 ülendas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint Karl Jaanuse lipnikuks.
Sajandal sünnipäeval anti talle üle uus Vabadusrist, mille ta sai enne küüditamist peidetud ning hiljem kadunuks jäänud Vabadusristi asemele. 23. juunil 2000 avati Karl Jaanuse sünnitalus tema auks juubelikivi.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Antti Oolo. "Eakas luuraja sai taas talle antud autasu Vabadusristi". Eesti Päevaleht. 11. november 1999
- Urmo Kübar. "Vana mees tunneb siirast rõõmu kätte võideldud vabadusest". Eesti Päevaleht. 23. veebruar 1999
- Vaike Käosaar. "Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele". Vooremaa 22. juuni 2000
- Malle Elvet. "Karl Jaanus: tsaar ei meeldinud. Läksin Eesti vabaduse eest sõtta". Tartu Postimees, 23. veebruar 1998