Karma

Karma ehk tegu (sanskriti keeles karma; paali keeles kamma; tiibeti keeles las; hiina keeles 業ごう ye; jaapani keeles gō) on India päritolu õpetustes üks alusmõisteid, teo ja tagajärje üleüldine seadus.

Iga keha, kõne või meelega tehtud tegu kannab vastavaid tagajärgi ehk teovilju. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või kehaline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine "elu" on eelmisega võrreldes halvem või parem.

Karma ei ole vältimatult või paratamatult saabuv sündmus, samuti ei ole karma samastatav 'saatuse' või 'karistusega' ega ole iseenesest halb ega hea.

Hinduism

Hinduismis on karma seotud reinkarnatsiooniga: head teod eelmistes eludes toovad kaasa ümbersünni headesse oludesse ning halvad teod, vastupidi, halbadesse oludesse.^[1] See põhjuslikkus avaldub ka mõtetes, sõnades ja tegudes, mis on teisi ajendanud midagi tegema.^[2]

Budism

Budismis algab virgumistee oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.

Tegu ehk karma on budismis seotud sankhara (sanskriti keeles saṃskārā, paali keeles sankhārā) mõistega kui tegude tegemisele sundiva komponendiga isiksuse viie koostisosa hulgas.

Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas oskamatud ehk halvad või oskuslikud ehk head. Teovilja võib jagada kaheks: (1) teo vahetu tagajärg ja (2) harjumuse tekkimine, kalduvus sarnaseid tegusid uuesti teha. Inimene saab valida, milliseid tegusid ta teeb ja sellega oma teovilja ise määrata.^[3]

Parimate tegude hulka kuuluvad need, mis viivad vabanemisele. Budismi järgi on budad ja bodhisattvad vabanenud tegude ja teoviljade seadusest, kuna nad on jõudnud teadvuse kõrgeimasse seisundisse ning ei toimi enam teadvustamata tungide ajel, vaid üksnes kõikide olendite hüvangut taotleva teadvustatud kaastunde mõjul.

Džainism

Džainismis mõistetakse tegu kui väga peent substantsi, mis tekib põhjuse ja tagajärje toimest ning määrib loomuldasa puhast hinge (sanskriti keeles jīva). Tegudest vabastab eneseohjeldamine (sanskriti keeles saṃvara), mis hõlmab üksinduses elamist, söögi ja muude kehavajaduste piiramist, mõtlust ja isetust.

Muid käsitlusi

Populaarses kirjanduses^[4] väljendatakse tegude ja teoviljade seadust ka laensõna 'karma' abil. Halb tegu, eeskätt selline, mis kahjustab teisi olendeid, toob kaasa halva tagajärje, hea tegu aga hea tagajärje.

Viited

↑ Jeffrey Brodd. Word Religions. Saint Mary's Press, 2003. ISBN 978-0-88489-725-5.
↑ Paramhans Swami Maheshwarananda. The hidden power in humans. Ibera Verlag, page 23. ISBN 3-85052-197-4
↑ Bodhi Laama Erik Drew Jung
↑ David R. Loy. Raha, seks, sõda, karma.

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.

[1] Jeffrey Brodd. Word Religions. Saint Mary's Press, 2003. ISBN 978-0-88489-725-5.

[2] Paramhans Swami Maheshwarananda. The hidden power in humans. Ibera Verlag, page 23. ISBN 3-85052-197-4

[3] Bodhi Laama Erik Drew Jung

[4] David R. Loy. Raha, seks, sõda, karma.

[1]

[2]

[3]

[4]