Karvasjalg-kakk
| Karvasjalg-kakk | |
|---|---|
 Karvasjalg-kakk | |
|
| |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kakulised Strigiformes |
| Sugukond |
Kaklased Strigidae |
Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ehk laanekakk on kaklaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2023. aasta seisuga).
Eestis on ta harv kuni väikesearvuline haudelind, keda võib kohata loodusmaastikulaamades.[1]
Liigi kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Kehalt on lind rästasuurune, kuid väga suure ja jämeda peaga ja koheva sulestikuga. Silmad on keskmise suurusega kollased, näoilme justkui "suuril silmil üllatunud".[2] Tumepruun sulestik on nii ala- kui ka ülapoolel kirjatud valgete tähnidega. Isaslindude keskmine kaal on 107 g ja emaslindudel 170 g. Tiibade siruulatus 52–58 cm.[3]
Levik maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Karvasjalg-kakk on metsavööndi lind, kes Euraasias on levinud Skandinaaviast kuni Kamtšatkani. Põhja-Ameerikas elutseb karvasjalg-kakk Suurest Järvistust põhja poole jäävas metsavööndis, olles levinud Atlandi ookeani rannast kuni Vaikse ookeani rannani.[3]
Pesitsemine ja elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Karvasjalg-kakk elutseb vanemates kuuskede ja haabadega segametsades või männikutes – sellest ka nimetus laanekakk.[4] Ta on tüüpiline suluspesitseja, kes pesitseb tavaliselt musträhni vanas pesakoopas. Täiskurnas 3–9 muna, mida emaslind haub umbes 28 päeva. Pojad kooruvad eri aegadel, kuna munad on munetud pika perioodi jooksul ja emaslind asub hauduma juba pärast esimese muna munemist. Viie nädala vanused pojad lahkuvad pesast. Sageli kannatavad pesitsevad laanekakud metsnugiste rüüste tõttu.[3]
Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Laanekakk on öise eluviisiga, periooditi ka päikesetõusu ja -loojangu ajal tegutsev. Ta ei ole sotsiaalne lind, liigikaaslastega "lävib" vaid paaritumise ajal. Isaslind on territoriaalne, territooriumid ei ole suured. Tihedama asustuse korral territooriumid ei kattu, need asuvad üksteisest vähemalt paarisaja meetri kaugusel. Enne paaritumist isased häälitsevad intensiivselt, pärast paaritumist teeb isane häält vaid siis, kui emasele pessa süüa toob. Paaritumisperioodil on laulmisel öösiti kolm kõrgperioodi: kohe pärast loojangut, veidi aega pärast seda kuni keskööni ning mõni tund enne päikesetõusu. Karvasjalg-kakk peab jahti madalatel okstel või tüvedel istudes. Kakk kasutab saagi leidmiseks oma suurepärast kuulmist, samuti on tal väga hea nägemine. Väljaspool pesitsusaega veedab päevad okaspuul hästi varjatult tüve lähedal oksal.[5]
Toidulaud
[muuda | muuda lähteteksti]Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg.[5]
Arvukus ja kaitse Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast händkaku arvukuse suurenemist on karvasjalg-kakke oluliselt vähemaks jäänud, praegu arvatakse pesitsevat vaid 200–400 haudepaari. Rohkem on pesitsuspaare säilinud saartel ja rannikualadel. Keskmine asustustihedus 0,5 paari 100 km². Talvituvaid linde võib olla Eesti metsades 100–1000.[3]
Rõngastamine ja eluiga
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis on aastatel 1922–2007 rõngastatud 648 lindu, neist aastatel 1970–2007 615 lindu, kellest omakorda 563 lindu märgistati lennuvõimeliste lindudena linnujaamades. Taasleide on vaid kahe linnu kohta, üks neist on lennanud Lätti ja teine Soome. Eestisse on aga saabunud kaheksa väljaspool Eestit rõngastatud karvasjalg-kakku, kellest kuus on kandnud Soome ja kaks Venemaa rõngast. Kui vanaks rõngastatud karvasjalg-kakud Eestis elavad, pole veel teada, kuna näiteks ühe rõngastatud linnu rõngas leiti metalliotsijaga alles 5 aastat ja 11 kuud hiljem. Soomes on vanima rõngastatud linnu vanus olnud 10 aastat ja 10 kuud.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ L. Jonsson (2000). Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 322.
- ↑ "Aegolius funereus : karvasjalg-kakk". elurikkus.ee. Vaadatud 6. juunil 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Karvasjalg-kakk e. laanekakk". Eesti Ornitoloogiaühing. Vaadatud 6. juunil 2023.
- ↑ "VOL 5: Kakukevad - karvasjalg-kakk". www.looduskalender.ee. Vaadatud 6. juunil 2023.
- ↑ 5,0 5,1 "Loodusõpe". www.looduspilt.ee. Vaadatud 6. juunil 2023.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Karvasjalg-kakk andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Karvasjalg-kakk |