Keelesugulus
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.[1] Keeli, mis põlvnevad samas algkeelest, nimetatakse sugulaskeelteks.[2] Sugulaskeeled omavahel moodustavad keelkonna, kus vajadusel on võimalik jaotada keeli allrühmadesse vastavalt sugulusastmele.[3]
Keelesugulust iseloomustavad:
- mitme keele ühine algupära;
- põlvnemine ühest algkeelest;
- kuulumine samasse keelkonda või hõimkonda.[2]
Sugulaskeeled sarnanevad sõnavara ja grammatilise ehituse poolest (nt lauseehitus).[3] Tänapäeval on hakatud arenguloolise keelesuguluse ja nn keelepuu teooria kõrval tähtsustama ka keelekontaktide osa keelte arengus.[2] Tartu Ülikooli 2018. aasta uuringus ilmnes, et Uurali keelte levik on osaliselt seotud inimeste levikuga, kuid keelesugulus ei pruugi tähendada geneetilist sugulust.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Keelesugulus". sonaveeb.ee. Vaadatud 14. novembril 2023.[alaline kõdulink]
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Keelesugulus". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 14. novembril 2023.
- ↑ 3,0 3,1 "Keelesugulus. Maailma keeled". www.opiq.ee. Vaadatud 14. novembril 2023.
- ↑ Tambets, Kristiina (1. oktoober 2018). "Kas keelesugulus on päris sugulus? Geenid vastavad". ERR Novaator. Vaadatud 14. novembril 2023.