Kirsipuu

Kirsipuu
	; Hapu kirsipuu Cerasus vulgaris
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Roosilaadsed Rosales;
Sugukond	Roosõielised Rosaceae;
Alamsugukond	Ploomipuulised Prunoideae;
Perekond	Toompuu Prunus;
Alamperekond	Kirsipuu subg. Cerasus;

See artikkel on taimetaksonist; perekonnanimi kohta vaata artiklit Kirsipuu (perekonnanimi)

Kirsipuu (Cerasus Mill.) on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond.

Kirsipuud kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes: 2 liiki Põhja-Ameerikas, 3 Euroopas ja ülejäänud Aasias. Kirsipuud kasvavad metsikult enamikus Euroopas ja isegi Põhja-Aafrikas. Tänapäeval on kirsipuu sisse viidud ka Lõuna-Austraaliasse.

Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn, kui sedagi. Mõnikord käsitletakse kirsipuud ka eraldi perekonnana. Kirsipuu vili on kirss.

Herodotose andmetel armastas Assüüria kuningas Sargon II, kes valitses 8. sajandil eKr, väga kirsiõite magusat lõhna. Sel ajal tehti kirssidest siirupit, mida pärast veega lahjendamist joodi või kasutati küpsetiste maitse parandamiseks. Talvekülmade ajaks kaitsti kirsipuid vildiga.

Kirsipuu kultiveerimise esimene kirjalik mainimine pärineb aastast 72 eKr, kui Lucius Licinius Lucullus laskis kirsipuu Põhja-Anatooliast Musta mere lõunarannikult Rooma tuua. Kahtlemata polnud see esimene kirsipuu ümberistutamise juhtum.

2007. aastal toodeti maailmas üle 2 miljoni tonni kirsse. Umbes 40% sellest saadi Euroopast ja 13% USA-st. Kõige suuremad kirsikasvatajad olid Türgi (398 100 tonni), USA (260 700 tonni), Iraan (225 000 tonni), Itaalia (145 100 tonni), Venemaa (100 000 tonni), Süüria (75 000 tonni), Hispaania (72 600 tonni), Ukraina (68 200 tonni), Rumeenia (65 200 tonni) ja Kreeka (62 800 tonni). Müügiks kasvatatakse kirsse ka põhja pool, isegi Baltimaades ja Lõuna-Skandinaavias.

Kirsid on ühed esimestest valmivatest viljadest. Nad valmivad Lõuna-Euroopas ja USA-s juunis, Kanadas ja Suurbritannias juulis, põhja pool hiljem.

Jaapanis on kirsipuud tähtsad ilupuud. Neid kasvatatakse õite pärast.

Liike

Prunus avium – magus kirsipuu
Prunus cerasus – hapu kirsipuu ehk harilik kirsipuu
Prunus mahaleb – lõhnav kirsipuu
Prunus fruticosa – stepi-kirsipuu
Prunus tometosa – vilt-kirsipuu
Prunus besseyi – liiv-kirsipuu
Prunus erythrocarpa – punaviljaline kirsipuu
Prunus glandulosa – näärmeline kirsipuu
Prunus incisa – hambuline kirsipuu
Prunus japonica – jaapani kirsipuu
Prunus maximowiczii – Maximowiczi kirsipuu
Prunus microcarpa – väikeseviljaline kirsipuu
Prunus pensylvanica – pensilvaania kirsipuu
Prunus pumila – põõsas-kirsipuu
Prunus sargentii – sahhalini kirsipuu
Prunus serrulata – peensaagjas kirsipuu
Prunus subhirtella – lühiharjaseline kirsipuu

Vaata ka

'Drogani kollane'
'Leningradi must'