Langobardia Maior
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2012) |
Langobardia Maior (ladina keeles 'suurem Langobardia'; vanaülemsaksa Langbardland) oli nimi, mis anti varakeskajal Langobardide kuningriigi valdustele Põhja-Itaalias. See koosnes Lombardia pärusmaast pealinnaga Pavias, Friuli ja Trento hertsogkondadest, samuti Toscana piirkonnast. Lõunas piirnes sellega Patrimonium Petri või Kirikuriik, mis loodi pärast 754. aasta Pippini annetust, ja mis ulatus Türreeni merest Aadria mereni. Langobardide territooriume teisel pool seda kutsuti Langobardia Minor, mis koosnes Spoleto ja Benevento hertsogkondadest.
Langobardia Maior oli sisemiselt jagunenud ida- (Austria) ja lääneosaks (Neustria). Pärast nende valduste vallutamist Karl Suure poolt 774. aasta Pavia piiramisega said nad Karolingide impeeriumi osaks.