Lastehirmutis
Lastehirmutis on folklooris hirmuäratav olend, kelle ilmumisega lapsi (sõnakuulmatuse vm. puhul) ähvardati[1].
Lastehirmutised on rahvapärases lastekasvatuses laialt tuntud, nad kannavad pedagoogilist ülesannet. Mõnel juhul on need ümbritsevatest erinevad inimesed (näiteks mustlane, setu, korstnapühkija, kotipoiss, miilits jne), kes "panevad kotti", "viivad ära" jms. Lastehirmutiseks võivad olla ka mütoloogilised olendid - veekogu juures ähvardab lapsi näkk; rehes, lakas või mujal tont jne. Nimetused on lähtunud ka varasematest usundilistest mõistetest, nagu muistsed surnu nimetused mumm ja koll ning viimase tuletis kolumats (koll+Mats). Suur hulk hirmutiste nimetusi on ohtlike või keelatud kohtade väiksema või suurema levikuga isikustamised, näiteks kaevus elab Kaevu-Mats, viljapõllul varjab ennast rukkihall või Rukki-Mart, saunas varitseb saunavana, rehes ja ahju taga asub nõgikikas, viruskundra (Võru murdes), põõsas paikneb pusa jne[2]. Need olendid jälgivad inimeste elu ja tegevust, abistavad või takistavad. Neid peab austama, nende reegleid tundma ja nendega korrektselt käituma.
Tänapäeval on see vana pärimus taandumas, laste hädaohte või hirme (liiklus, eksimine linnas, võõras inimene jne.) hirmuolenditega enam ei peletata.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 11.01.2021
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 130
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Matthias Johann Eisen, Eesti mütoloogia.