(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Liis Kiviloo – Vikipeedia Mine sisu juurde

Liis Kiviloo

Allikas: Vikipeedia
Liis Kiviloo
Liis Kiviloo (2023)
Isikuandmed
Kodakondsus Eesti
Sünninimi Liis Kullerkann
Sünniaeg 2. mai 1991 (33-aastane)
Kasv 191 cm
Hüpe 315 cm
Blokk 300 cm
Klubiandmed
Positsioon keskblokeerija
Koduklubi Eesti Rae Spordikool/Viaston
Särginumber 55
Klubikarjäär
2007–2010 Eesti Audentese SG/NK
2010–2014 Ameerika Ühendriigid Ohio Ülikool
2014–2015 Ameerika Ühendriigid Duquesne Ülikool
2014–2015 Filipiinid Meralco Power Spikers
2015–2017 Saksamaa Schwarz-Weiss Erfurt
2017–2018 Prantsusmaa Pariisi St Cloud
2018–2019 Prantsusmaa Nancy Vandoeuvre
2019 Prantsusmaa Levallois Sporting Club
2020 Eesti TalTech/Tradehouse
2020–2021 Prantsusmaa Volero Le Cannet
2021–2022 Prantsusmaa Pays d'Aix Venelles
2022–2023 Itaalia Cremona Esperia
2023– Eesti Rae Spordikool/Viaston
Koondisekarjäär
2013– Eesti võrkpallikoondis
Uuendatud seisuga: 30.09.2023

Liis Kiviloo (aastani 2023 Liis Kullerkann; sündinud 2. mail 1991) on eesti võrkpallur.

2013. aastast on ta kuulunud Eesti naiste võrkpallikoondisse ja hooajast 2023/24 mängib ta Eesti meistriliiga klubis Rae Spordikool/Viaston.[1]

Sportlaskarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Koondis

[muuda | muuda lähteteksti]

Liis Kullerkann kutsuti Eesti võrkpallikoondisse 2013. aasta kevadel ning kuulus koosseisu samal aastal MM-valikturniiril.[2] 2019. aastal tagas koondis esimest korda pääsi Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.[3] Ta on esindanud Eestit Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril kahel korral (2019 ja 2023) ning mõlemal turniiril saadi lõppkohaks kahekümne kolmas.[4] Samuti on ta mänginud mitmel Euroopa Hõbeliiga turniiril ning selle 2023. aastal võitnud.[5] Ta on peale Julija Mõnnakmäe taandumist kandnud ka koondise kapteni rolli.

Klubivõrkpall

[muuda | muuda lähteteksti]

Liis Kullerkann õppis Audentese Spordigümnaasiumis ning esindas õpingute ajal (2007–2010) kooli võistkonda Audentese SG/Noortekoondist. Naiskond osales Eesti meistri- ja karikavõistlustel ja hooajal 2009/10 ka Balti liigas, kuid medalitele üheski sarjas ei jõutud.

2010. aastal läks Liis õppima USA-sse Ohio Ülikooli ning esindas kooli võrkpallinaiskonda neli aastat. Naiskonnaga osaleti erinevatel Ameerika üliõpilasvõistlustel ja -liigades. Esimesel aastal ta naiskonna eest ei käinud mängudes väljakul, et pikendada võimalikku USA-s mängimise aega. Teisel aastal (2011) ta mänguaeg oli pigem väike, kui sai platsile üheksas mängus. Kolmandal (2012) ja neljandal (2013) aastal oli ta roll mängudes märgatavalt suurem, mängides vastavalt 31. ja 32. mängus.[6] Kahel korral (2010 ja 2013) võideti USA esimene division ning kvalifitseeruti NCAA turniirile.[7] Ülikoolinaiskonda läks Liis keskblokeerijana, kuid mängis ka nurga- ja diagonaalründaja positsioonil.[8] 2014. aastaks läks ta õppima Duquesne Ülikooli ning esindas aasta sealset võrkpallinaiskonda.[9]

Peale kooli lõpetamist sõlmis ta hooajaks 2014/15 lepingu Filipiinide superliigaklubiga Meralco Power Spikers, kus ta oli üks naiskonna põhimängijaid.[10] Filipiinide superliigas oldi liiga teises pooles.[11]

Hooaja 2015/16 teiseks pooleks liitus Liis Saksamaa esiliigaklubiga Schwarz-Weiss Erfurt, kellega õnnestus saada Saksamaa esiliigas teine koht ning tõusta uueks hooajaks Saksamaa meistriliigasse. Liis jätkas klubis ka teisel hooajal.[12] Klubi osales Saksamaa karikavõistlustel, kus jäädi pidama 1/8 finaalis ja Saksamaa meistriliigas, kus lõpetati põhiturniir 11. kohaga ning pääsu play-offi ei tagatud.[13] Liis üldiselt naiskonna põhimängijate hulka ei kuulunud ning sekkus mängudesse pigem servivahetusena.

Hooajaks 2017/18 liitus ta Prantsusmaa meistriliigaklubiga Pariisi Saint-Cloud, kus ta mängis ühe hooaja.[14] Prantsusmaa meistrivõistlustel jõuti veerandfinaali, kus tunnistati RC Cannese paremust ning saadi liigas seitsmes koht.[15] Hooaja esimeses pooles täitis Liis pigem vahetusmängija rolli, kuid hooaja teises pooles mängis end naiskonna põhimängijaks.[16]

Hooajaks 2018/19 vahetas ta Prantsusmaal klubi ning liitus Nancy Vandoeuvrega, kus mängis sel hooajal ka Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Anu Ennok ja hooaja teisel poolel sidemängija Julija Mõnnakmäe.[17][18] Klubi lõpetas Prantsusmaa meistriliiga põhiturniiri 11. kohal ja play-offi ei pääsenud.[19]

Hooajaks 2019/20 siirdus Liis Prantsusmaa esiliigaklubisse Levallois Sporting Club.[20] Klubi ei vastanud seatud ootustele ning 2019. aasta novembris lahkus Liis klubist.[21] 2020. aasta alguses hakkas ta mängima Eestis TalTech/Tradehouse ridades kuni uue välisklubi leidmiseni.[22] Klubiga saadi Balti liigas teine koht.[23]

Hooajaks 2020/21 naasis ta Prantsusmaale ning liitus sealse meistriliigaklubiga Volero Le Cannet, kus oli peatreeneriks Eesti naiste võrkpallikoondise peatreener Lorenzo Micelli.[24] Liis oli klubi juures ka eelneva hooaja lõpus peale Balti liiga finaali, kuid koroonapiirangute tõttu jäi see aeg loodetust lühemaks.[25] Hooaja alguses mängiti eelmise hooaja Prantsusmaa karikavõistluste finaalis, kus võeti vastu kaotus.[26] Klubi osales tugevuselt teises eurosarjas (CEV Cupil), kus jõuti 1/8 finaali.[27] Prantsusmaa meistriliigas saadi põhiturniiri tulemuste alusel neljas koht. Hooaja esimeses pooles oli Liis naiskonna põhimängija, kuid teises pooles sai mänguaega vähem.[28]

Hooajaks 2021/22 läks ta mängima Prantsusmaa meistriliigaklubisse Pays d'Aix Venelles, kus oli peatreeneriks Eesti naiste võrkpallikoondise abitreener (ja hilisem peatreener) Alessandro Orefice.[29] Prantsusmaa karikavõistlustel jäädi pidama veerandfinaali.[30] Prantsusmaa meistrivõistlustel saadi küll põhiturniiril kolmas koht, kuid play-offis kaotati veerandfinaalseerias.[31]

Hooajal 2022/23 mängis ta Itaalia esiliigaklubis Cremona Esperia, kuhu siirdus ka Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja ja Liisi õde Kadi Kullerkann.[32] Klubiga lõpetati esiliiga põhiturniir oma alagrupis kaheksandana ning mängiti edasi madalamas alagrupis liigasse püsima jäämise nimel.[33] Nõrgem alagupp võideti ning sellega saadi liigas kolmeteistkümnes koht.[34]

Hooajal 2023/24 naasis Kiviloo Eestisse ning liitus Rae Spordikool/Viastoniga.[1] Klubi ajaloos osaleti esmakordselt Balti liigas (kus saadi final-fouris neljas koht) ning jõuti Eesti meistrivõistlustel finaali (kus saadi teine koht).[35]

Saavutused

[muuda | muuda lähteteksti]

Balti liiga

Riikide meistrivõistlused

Riikide esiliigad

Riikide karikavõistlused

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Liis Kullerkann lõpetas 2010. aastal Audentese Spordigümnaasiumi kuldmedaliga.[36] Ta noorem õde on võrkpallur Kadi Kullerkann.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Tere tulemast naiskonda @liiskul ! 💛 Rae Spordikool/VIASTON Instagram, 29.09.2023.
  2. ↑ Selgus Eesti naiste võrkpallikoondise koosseis MM-valikturniiriks ERR arhiiv, 22.05.2013.
  3. ↑ Liis Kullerkann: ka teises geimis oli sees tunne, et tuleb ära ERR, 09.01.2019.
  4. ↑ EuroVolley 2019 final standing CEV arhiiv (vaadatud 04.05.2023).
  5. ↑ Anu Säärits: Kullerkann põhjendab edu enesekindluse ja -usuga ERR, 27.06.2023.
  6. ↑ Liis Kullerkann Duquesne Ülikooli koduleht (vaadatud 04.05.2023).
  7. ↑ EuroVolley Ambassador Liis Kullerkann CEV koduleht (vaadatud 04.05.2023).
  8. ↑ Õed Kullerkannud – USA kaudu Euroopasse profiks Postimees arhiiv, 02.04.2015.
  9. ↑ Kullerkann To Complete College Career At Duquesne Woub public media, 24.02.2014.
  10. ↑ Eesti võrkpallikoondislane hakkab mängima Filipiinide Superliigas Postimees arhiiv, 15.10.2015.
  11. ↑ Meralco ends eight-game losing streak at RC Cola’s expense Tiebreaker Times, 14.11.2015.
  12. ↑ Liis Kullerkann bleibt Erfurt treu Volleyball Bundesliga, 14.07.2016.
  13. ↑ Naiste võrkpallikoondise nurgaründaja koduklubi võimas seeria sai lõpu ERR arhiiv, 27.02.2017.
  14. ↑ Andrus Raadiku 22 punkti viisid Sampo võidule ERR arhiiv, 16.10.2017.
  15. ↑ Liis Kullerkann: kõige huvitavam vastane on superstaaridega Rootsi ERR arhiiv, 01.05.2018.
  16. ↑ PSG kodustaadioni kõrval treeniv Kullerkann: vahel jäävad isegi trennid ära ERR arhiiv, 01.04.2018.
  17. ↑ Kullerkannust sai Ennoki naiskonnakaaslane, Prantsusmaale tekib "eestlaste klubi" Delfi, 18.07.2018.
  18. ↑ Mõnnakmäest saab Prantsusmaal Ennoki ja Kullerkannu klubikaaslane ERR arhiiv, 14.02.2019.
  19. ↑ Nädal piiri taga: Täht ja Keel peavad finaale, Kreek valiti liiga väärtuslikuimaks mängijaks ERR, 22.04.2019.
  20. ↑ Liis Kullerkann jätkab Prantsusmaal, eestlannat jahtis ka tippklubi ERR, 09.09.2019.
  21. ↑ Eesti koondise põhitegija lahkus ebakõlade tõttu Prantsusmaa klubist Võrkpall24, 27.12.2019.
  22. ↑ Liis Kullerkann jookseb täna 10-aastase pausi järel Eesti klubi eest väljakule Võrkpall24, 16.01.2020.
  23. ↑ TalTech mängis Balti liiga finaalis maha kahegeimilise eduseisu ERR, 08.03.2020.
  24. ↑ Liis Kullerkann liitus Lorenzo Micelli juhendatava klubiga ERR, 27.08.2020.
  25. ↑ Kullerkann elust Prantsusmaal: sain teha viis päeva seda, milleks ma sinna läksin ERR, 31.05.2020.
  26. ↑ Nädal piiri taga: Kullerkann ja koondise treenerid kohtusid karikafinaalis ERR, 21.09.2020.
  27. ↑ CEV Volleyball Cup 2021 | Women CEV arhiiv (vaadatud 04.05.2023).
  28. ↑ Koondise peatreener Kullerkannu hooajast Prantsusmaal: olen väga rahul! ERR, 25.04.2021.
  29. ↑ Liis Kullerkann jätkab karjääri korralikus välisliigas Võrkpall24, 28.05.2021.
  30. ↑ Kreegi koduklubi jõudis Prantsusmaa karikasarjas poolfinaali ERR, 29.03.2022.
  31. ↑ Võrkpallurid välismaal: Viiber ja Bratuhhina-Pitou jõudsid Prantsusmaal poolfinaali ERR, 19.04.2022.
  32. ↑ Õed Kullerkannud hakkavad esmakordselt mängima samas välisklubis ERR, 30.07.2022.
  33. ↑ 2022/23 Regular Season A2 Girone A2 Legavolley Femminile (vaadatud 30.09.2023).
  34. ↑ Teppan vedas Bedzini Poola esiliiga finaali avamängus võiduni ERR, 15.05.2023.
  35. ↑ Ken Thor Aabrams: Viiendas geimis raskesse seisu jäänud Rae Spordikool/VIASTON jõudis esmakordselt finaali Delfi, 20.03.2024.
  36. ↑ Medaliga lõpetanud Audentese Spordigümnaasium (vaadatud 04.05.2023).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Koondise koosseisud
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Liis_Kiviloo&oldid=6708091"