Mittetulundusühing
Mittetulundusühing (lühend MTÜ; inglise keeles nonprofit association) on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk või põhitegevus ei tohi olla tulu teenimine. Raha on lubatud kasutada ainult ühingu eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei tohi liikmete vahel jaotada.[1]
Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingut ei tohi kujundada ümber teist liiki juriidiliseks isikuks.[1]
Mittetulundusühingud on näiteks korteriühistud, eri- või huvialased liidud (nt Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Rattaspordi Liit), spordiklubid, seltsid (nt Eesti Üliõpilaste Selts). Mittetulundusühingute hulka kuulub ka erakond, kuid see täidab demokraatlikus riigis olulist avalik-õigusliku rolli ning sellele kehtivad osaliselt teistsugused põhimõtted kui eraõigusliku mittetulundusühingu suhtes.[2]
Asutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis võivad mittetulundusühingu asutada vähemalt kaks isikut. Asutajad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.[1]
Asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping, kus tuleb ära märkida:
- nimi ja aadress;
- tegutsemise eesmärk;
- asutajate kohustused;
- juhatuse liikmete andmed.[3]
Lisaks tuleb asutamisel kinnitada mittetulundusühingu põhikiri, mis peab sisaldama olulisi kokkuleppeid ühingu toimimise ja juhtimise kohta.[3]
Mittetulundusühingu nimi ei tohi olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi suhtes ja see peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab, et tegemist on isikute ühendusega.[1] Näiteks võib täiendiks olla ühing, selts, klubi, liit, erakond, korteriühistu.[4]
Liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]Mittetulundusühingu liige võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja tingimustele.[1]
Ainus erand on erakond, kuhu tohivad kuuluda ainult Eesti kodanikud ning Euroopa Liidu kodanikud, kes elavad püsivalt Eestis.[5]
Juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]Mittetulundusühingul peab olema kaks organit: üldkoosolek ja juhatus. Juhtimise kord tuleb kehtestada põhikirjaga.[6]
Kõrgeim organ on üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui ei ole ette nähtud teisiti. Juhatus määratakse üldkoosoleku otsusega ning juhatuse eesmärk on ühingut juhtida ja esindada.[1]
Lõpetamine
[muuda | muuda lähteteksti]Mittetulundusühing lõpetatakse:
- kui liikmete arv langeb alla kahe või muu seaduses või põhikirjas sätestatud suuruse;
- üldkoosoleku otsusega, mis peab olema vastu võetud 2/3 häälteenamusega;
- sundlõpetamisega.[1]
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register
[muuda | muuda lähteteksti]Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri haldab Tartu Maakohtu registriosakond ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Register on avalik ning igaühel on võimalus tutvuda ühingu avaliku toimikuga.[1] 2021. aasta seisuga on Eestis kokku 42 122 majanduslikult aktiivset mittetulundusühingut.[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Avalik sektor
- Erakond
- Kolmas sektor
- Kodanikuühiskonna Sihtkapital
- Organisatsioon
- Selts
- Seltsing
- Sihtasutus
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Mittetulundusühingute seadus – Riigi Teataja, RT I, 20.06.2022, 19
- ↑ Ernits, M. Erakond Eesti põhiseaduses ja erakonnaseaduses – Juridica 2003, eriväljaanne
- ↑ 3,0 3,1 Vabaühenduste Liit. Kuidas asutada vabaühendust – mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing – EMSL 2011
- ↑ Justiitsministeerium. Ärinimi, mittetulundusühingu ja sihtasutuse nimi. https://web.archive.org/web/20130124181701/http://www.just.ee/14578
- ↑ Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 48, p 5. https://pohiseadus.ee/sisu/3519
- ↑ Kõve, V. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadustest – Juridica 1996, 10
- ↑ Statistikaamet. Majandusüksused. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused