Maakond (Itaalia)

Itaalia haldusjaotuses on maakond (itaalia keeles regione, mitmuses regioni) 1. järgu haldusüksus. Maakonnad, välja arvatud Valle d'Aosta, jagunevad provintsideks (provincia) ja need omakorda valdadeks (comune). Põhiseaduse paragrahvi 131 järgi on Itaalias 20 maakonda.

Staatus

Igal maakonnal on oma valitsus oma statuudi, võimupiiride ja ülesannetega. Kõik maakonnad on Põhiseaduses sätestatud piirides autonoomsed. Viiele maakonnale (1948. aasta veebruaris Sitsiilia, Sardiinia, Valle d'Aosta ja Trentino-Alto Adige maakondadele, 1963. aasta jaanuaris Friuli-Venezia Giuliale) on spetsiaalse statuudiga antud ülejäänud maakondadega võrreldes laiendatud autonoomia. Üks neist viiest, Trentino-Alto Adige, koosneb kahest autonoomsest provintsist (Bolzano ja Trento), mille seadusandlikud volitused on analoogsed maakonna omadele. Trentino-Alto Adige ja Valle d'Aosta nimetused on Itaalia põhiseaduse 2001. aasta redaktsioonis (§ 116) toodud ära kahes keeles, itaalia/saksa ja itaalia/prantsuse keeles: Trentino-Alto Adige / Südtirol ja Valle d'Aosta / Vallée d'Aoste.

Viieteistkümne eriõigusteta maakonna seadusandlikku autonoomiat suurendati märkimisväärselt 2001. aasta põhiseadusliku reformiga (kiideti heaks Amato II valitsuse ajal ja kinnitati rahvahääletusega Berlusconi II valitsuse ajal).

Ajalugu

Esimese maakonnana asutati 1946. aastal Sitsiilia maakond, viimasena moodustati 1963. aastal Molise maakond.

Valitsemine

Maakonna valitsusorganid on sätestatud põhiseaduse 121. paragrahvis:

Piirkondlik nõukogu (consiglio regionale), seadusandlik organ.^[1]
Piirkondlik komisjon (giunta regionale), kollegiaalne valitsemisorgan, koosneb presidendist (presidente) ja assessoritest (assessore); komisjoni liikmete arv ei tohi olla suurem kui üks viiendik nõukogu liikmete arvust.^[2]
Piirkondliku komisjoni president (presidente della giunta regionale) ehk piirkonna ("maakonna") president (presidente della regione).

Itaalia maakonnad

Tabelis on esitatud maakondade keskused, elanike arv^[3], pindala, asustustihedus, provintsid ja omavalitsusüksuste arv.

Maakond	Keskus	Elanikke	Pindala (km²)	Asustustihedus (in/km²)	Provintsid	Valdu
Lombardia	Milano	9 833 567	23 861	412	Bergamo, Brescia, Como, Cremona, Lecco, Lodi, Mantova, Milano, Monza e Brianza, Pavia, Sondrio, Varese	1544
Campania	Napoli	5 765 519	13 590	424	Avellino, Benevento, Caserta, Napoli, Salerno	551
Lazio	Rooma	5 566 783	17 236	322	Frosinone, Latina, Rieti, Rooma, Viterbo	378
Sitsiilia^[4]	Palermo	4 995 608	25 711	194	Agrigento, Caltanissetta, Catania, Enna, Messina, Palermo, Ragusa, Siracusa, Trapani	390
Veneto	Veneetsia	4 891 847	18 399	266	Belluno, Padova, Rovigo, Treviso, Veneetsia, Verona, Vicenza	581
Piemonte	Torino	4 375 400	25 402	172	Alessandria, Asti, Biella, Cuneo, Novara, Torino, Verbano Cusio Ossola, Vercelli	1206
Emilia-Romagna	Bologna	4 383 480	22 446	195	Bologna, Ferrara, Forlì-Cesena, Modena, Parma, Piacenza, Ravenna, Reggio Emilia, Rimini	348
Puglia	Bari	4 050 288	19 358	209	Bari, Barletta-Andria-Trani, Brindisi, Lecce, Foggia, Taranto	258
Toscana	Firenze	3 694 580	22 994	160	Arezzo, Firenze, Grosseto, Livorno, Lucca, Massa ja Carrara, Pisa, Pistoia, Prato, Siena	287
Calabria	Catanzaro	1 956 608	15 081	130	Catanzaro, Cosenza, Crotone, Reggio Calabria, Vibo Valentia	409
Sardiinia^[5]	Cagliari	1 641 361	24 090	68	Cagliari, Carbonia-Iglesias, Medio Campidano, Nuoro, Ogliastra, Olbia-Tempio, Oristano, Sassari	377
Liguuria	Genova	1 562 829	5422	288	Genova, Imperia, La Spezia, Savona	235
Marche	Ancona	1 545 155	9366	165	Ancona, Ascoli Piceno, Fermo, Macerata, Pesaro e Urbino	239
Abruzzo	L'Aquila	1 311 548	10 763	122	Chieti, L'Aquila, Pescara, Teramo	305
Friuli-Venezia Giulia^[6]	Trieste	1 222 689	7858	155	Gorizia, Pordenone, Trieste, Udine	218
Trentino-Alto Adige^[7]	Trento	1 043 294	13 607	76	Bolzano, Trento	333
Umbria	Perugia	886 815	8456	105	Perugia, Terni	92
Basilicata	Potenza	575 470	9995	58	Matera, Potenza	131
Molise	Campobasso	312 850	4438	70	Campobasso, Isernia	136
Valle d'Aosta^[8]	Aosta	127 985	3263	39	puuduvad	74
Kokku		59 743 676	301 338	198		8092

Itaalia maakondade kaart

Kaardil esitatud nimed on klõpsatavad.

Vaata ka

Itaalia provintsid

Viited

↑ Sitsiilia valitsusorganiks on erandlikult Assemblea Regionale Siciliana
↑ DECRETO-LEGGE 13 agosto 2011, n. 138. L'art. 14, comma 1, lett. b
↑ "Bilancio demografico mensile anno 2013 e popolazione residente al 31/03/2013". Originaali arhiivikoopia seisuga 5.09.2017. Vaadatud 28.09.2013. Elanike arv seisuga 31. märts 2013.
↑ Lisaks itaalia keelele on ametlikuks keeleks ka sitsiilia keel.
↑ Lisaks itaalia keelele on ametlikuks keeleks ka sardi keel.
↑ Lisaks itaalia keelele on ametlikeks keelteks ka friuuli, saksa, sloveeni ja veneetsia keeled.
↑ Lisaks itaalia keelele on ametlikeks keelteks ka saksa ja ladiini keel.
↑ Lisaks itaalia keelele on ametlikuks keeleks ka prantsuse keel.

Välislingid

Maakond (Itaalia) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] Sitsiilia valitsusorganiks on erandlikult Assemblea Regionale Siciliana

[2] DECRETO-LEGGE 13 agosto 2011, n. 138. L'art. 14, comma 1, lett. b

[3] "Bilancio demografico mensile anno 2013 e popolazione residente al 31/03/2013". Originaali arhiivikoopia seisuga 5.09.2017. Vaadatud 28.09.2013. Elanike arv seisuga 31. märts 2013.

[4] Lisaks itaalia keelele on ametlikuks keeleks ka sitsiilia keel.

[5] Lisaks itaalia keelele on ametlikuks keeleks ka sardi keel.

[6] Lisaks itaalia keelele on ametlikeks keelteks ka friuuli, saksa, sloveeni ja veneetsia keeled.

[7] Lisaks itaalia keelele on ametlikeks keelteks ka saksa ja ladiini keel.

[8] Lisaks itaalia keelele on ametlikuks keeleks ka prantsuse keel.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]