(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Matti Nykänen – Vikipeedia Mine sisu juurde

Matti Nykänen

Allikas: Vikipeedia
Matti Nykänen (2014)
Suusahüpped
Riik Soome
Hõbe 1984 normaalmägi
Kuld 1984 suur mägi
Kuld 1988 normaalmägi
Kuld 1988 suur mägi
Kuld 1988 meeskondlik suur mägi

Matti Ensio Nykänen (17. juulil 1963 Jyväskylä4. veebruar 2019 Lappeenranta) oli soome suusahüppaja, mitmekordne olümpiavõitja ja maailmameister. Pärast sportlaskarjääri esines ta lauljana.

Ta oli neljakordne olümpiavõitja (1984 ja 1988) ja kuuekordne maailmameister (1982, 1985, 1987 ja 1989).

Aastatel 19961999 kandis ta perekonnanime Paanala.

Sportlaskarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Matti Nykänen alustas süstemaatilisi suusahüppetreeninguid 12-aastaselt, kuid esimese hüppe tegi ta juba 10-aastaselt. Noorena tegi ta aastas kuni 2000 treeninghüpet, hiljem aga kuni 3000. 1976. aastal sooritas ta esimese hüppe 60 meetri mäelt, aasta hiljem jõudis 90 meetri mäele. 1979. aastal 15-aastase poisina julges ta juba minna Lahti suurele mäele.

30. märtsil 1980 tuli Matti 17-aastaselt esimest korda Soome meistriks. 1981. aastal tuli ta juba noorte maailmameistriks. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel Oslos võitis Nykänen täiskasvanute võistlustel oma esimese maailmameistritiitli suurelt mäelt.

1984. aasta taliolümpiamängudel Sarajevos oli Matti alles 20-aastane, kuid näitas suurel mäel suurt ülekaalu. Esimeses voorus hüppas ta mäerekordi 116 m. Ka teises voorus hüpatud 111 m oli vooru pikim ja nii tuli suusahüpete ülekaalukaim olümpiavõit. Vahe teiseks jäänud Jens Weissflogiga oli 17,5 punkti.

1985. aastal tegi Matti Planica lennumäel uue maailmarekordi 191 m. Sama aasta detsembris tuli tal esimene ebameeldiv vahejuhtum. Ta saadeti maailma karikasarja etapilt Lake Placidist koju alkoholi tarvitamine ja ebasportliku käitumise tõttu. 1986. aastal jätkusid noore mehe "vägiteod". Suvel, olles ülemäära tarvitanud alkoholi, osales ta kioski röövimises.

1987. aasta jaanuaris saadeti Nykänen Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turneelt jälle alkoholi liigtarvitamise ja sportlasele sobimatu käitumise pärast koju.

1988. aasta taliolümpiamängudel Calgarys võitis ta kõigepealt normaalmäel. 23. veebruaril hüppas Matti suure mäe võistluste esimeses voorus mäerekordi 118,5 meetrit, teises voorus tegi 107-meetrise hüppe ja nende mängude teine kuldmedal oli taskus. Nii nagu suure mäe võit, tuli ka normaalmäe võit ülekaalukalt. Järgmisel päeval toimus suure mäe meeskondlik võistlus. Ka selles tegi Matti päeva pikimad hüpped 115,5 ja 114,5 meetrit. Kolme kuldmedaliga oli Matti Nykänen Calgary olümpiamängude edukaim sportlane.

  • 1984 Sarajevos
    • Kuld olümpiavõitja suurel mäel (K120)
    • Or hõbemedal normaalmäel (K90)
  • 1988 Calgarys
    • Kuld olümpiavõitja normaalmäel (K90)
    • Kuld olümpiavõitja suurel mäel (K120)
    • Kuld olümpiavõitja, meeskondlik, suurel mäel (K120)
  • 1982 Holmenkollenis
    • Kuld maailmameister suurel mäel (K120)
    • Pronks pronksmedal, meeskondlik, suurel mäel (K120)
  • 1984 Engelbergis
    • Kuld maailmameister, meeskondlik, suurel mäel (K120)
  • 1985 Seefeldis
    • Kuld maailmameister, meeskondlik, suurel mäel (K120)
    • Pronks pronksmedal suurel mäel (K120)
  • 1987 Oberstdorfis
    • Kuld maailmameister, meeskondlik, suurel mäel (K120)
    • Hõbe hõbemedal normaalmäel (K90)
  • 1989 Lahtis
    • Kuld maailmameister, meeskondlik, suurel mäel (K120)
    • Pronks pronksmedal normaalmäel (K90)

Maailma karikas

[muuda | muuda lähteteksti]
    • 1. koht: 1983, 1985, 1986, 1988
    • 2. koht: 1984

Maailma karikasarja etapivõidud

[muuda | muuda lähteteksti]

Meelelahutajakarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

"Olen tihti soovinud olla tavaline inimene. Kuid kuna seadsin endale sportlasena eesmärgiks olla eriline, pean selle rolli ka tavaelus lõpuni vedama," on ta öelnud.

Tema tunnuslauseks sai "Eläma on laiffi!"[1]

Muusikukarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Matti Nykänen on teine Soome sportlane, kellel on olümpiamedalite kõrval välja teenitud ka kuldplaadid[2]. Esimene neist tuli aastal 1992, mil ilmusid kassett ja CD "Yllätysten Yö". Üks plaatidest tuli ansambli Sleepy Sleepersi kuulsaks lauldud hittloo "Lennä Nykäsen Matti" eest.

1992. aastal ilmus Matti esimene heliplaat "Yllätysten yö", mida osteti 25 000 eksemplari.

1993. aastal treenis Matti jälle suusahüppeid, kuid erilise eduta. Ilmus teine heliplaat "Samurai".

Heliplaadid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Yllätysten yö" (1992)
  • "Samurai" (1993)
  • "Ehkä otin, ehkä en" (2005)

Filmid ja telesaated

[muuda | muuda lähteteksti]

5. jaanuaril 2006 linastus Soomes režissööri Aleksi Mäkelä mängufilm "Matti".

27. novembril 2009 alustas Matti Nykänen oma kokasaadet "Mattihan se sopan keitti" Sub-telekanali veebilehel.[3]

Elulooraamatud

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklik elu

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast edukat olümpiat hakkas Matti üha rohkem jõudma ajalehtede esikülgedele, kuid mitte oma sportlike tulemuste poolest. Ajalehtede huviorbiiti jõudsid Matti skandaalid eraelus.

Pere, naised ja lapsed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tarja Jokinen; tütar Anniina Jokinen (sündinud 1985; isadus tuvastatud kohtus 1989)
  • Tiina Hassinen, abielu 1986–1988; poeg Sami (sündinud 1987)
  • Pia Mäntykangas (sündinud Hynninen), abielu 1989–1991; tütar Eveliina (sündinud 1990)
  • Sari Paanala, abielu 1996–1998
  • Mervi Tapola, abielu 2001–2003 ja 2004–2010
  • Susanna Ruotsalainen, kihlatu 2011–2013
  • Pia Nykänen (endise nimega Talonpoika), abielu 2014

1988. aastal läks ta lahku Tiinast. Põhjus oli ikka ja jälle alkoholi liigne pruukimine. Selle lahutuse võttis ta ajakirjas (Seura 46/88) kokku sõnadega: "Armastus on kui lõngakera. See algab ja lõpeb." Sama aasta algas tal uus suhe Pia Hynnineniga.

1989. aasta jaanuaris tunnistas kohus Matti enne esimest abielu olnud suhtest 1985. aastal sündinud Anniina isaks ja Mattil tuli talle hakata maksma 800 marka elatusraha kuus. Juunis abiellus ta Piaga. 1990. aastal sai ta suusalennu MM-il oma viimase, hõbemedali. Sama aasta suvel sündis tütar Eveliina. 1991. aasta jaanuaris lahutati Matti teine abielu.

1996. abiellus kolmandat korda ja võttis sedakorda abikaasa perekonnanime: Matti Nykänenist sai Matti Paanala. Ta valiti Uuraneni kohaliku omavalitsuse volikokku.

1998. aastal lahutas Matti Sari Paanalast ja läks kasiinosse strippariks. Samal aastal kihlus ta tunnise tutvuse järel kellegi eestlasest üliõpilase Jaanaga, kuid nädala pärast katkestas kihluse. 1998. aasta lõpus kihlus ta Mervi Tapolaga.

27. märtsil 2001 abiellus Matti neljandat korda Merviga. Nende kooselu oli pidevalt ajalehtede veergudel, sest nende kokku-lahku elu ja tülid olid väga sagedased.

Terviseprobleemid

[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aastal oli tal probleem südamega.

5. novembril 2003 sai Matti Nykänen Tallinnas rabanduse. Eesti Päevaleht: "Abikaasaga Tallinnasse puhkama tulnud Soome kunagine suusahüppekuulsus Matti Nykänen jõi hotelli kangemast kraamist peaaegu tilgatuks ja kaotas pärast öö otsa väldanud pummeldamist kolmel korral teadvuse."

Alkoholiprobleemid

[muuda | muuda lähteteksti]

28. oktoobril 2004 mõistis Tampere kohus Matti Nykäsele kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistuse perekonnatuttava pussitamise eest. Täitmisele läks ka varem määratud tingimisi vanglakaristus. Kuna ta läks vangi esimest korda, sai ta pärast poole karistuse kandmist 2005. aastal välja, ent vahistati juba 4 päeva pärast, sest ta peksis oma naist Mervit.

25. detsembril 2009 ähvardas Nykänen naist noaga ja püüdis kägistada käes oleva hommikumantli vööga.[4]

24. augustil 2010 mõisteti talle abikaasale kehavigastuste tekitamise eest aasta ja nelja kuu pikkune vanglakaristus.[5]

  1. Marko Lempinen, Jussi Niemi. Elämä oli LAIFFI. Matti Nykänen. Otava 2020
  2. Piret Kooli (20. detsember 2015). "Matti Nykänen: Maailm ongi hullumeelne. Et seda taluda, tuleb osata enese üle naerda". Postimees Arter.
  3. Mattihan se sopan keitti[alaline kõdulink]
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2009. Vaadatud 27. detsembril 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2010. Vaadatud 24. augustil 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]