Mihkel Reimann
| Mihkel Reimann | |
|---|---|
 Mihkel Reimann (18.02.1938, Järva Teataja) | |
| Sünniaeg |
19.07.1889 Väätsa vald |
| Surmaaeg | 26.11.1968 |
| Rahvus | eestlane |
| Kodakondsus | Eesti |
| Abikaasa | Miina Reimann |
Mihkel Reimann (19. juuli 1889 Väätsa vald, Järvamaa – 26. november 1968) oli Eesti põllumees ja poliitik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Reimann sündis 19. juulil 1889. aastal Järvamaal Väätsa vallas talupoja pojana. Hariduse omandas ta Türi kihelkonnakoolis ja Paide linnakoolis ning sai 1908. aastal pedagoogiliste kursuste läbimise järel õpetaja kutse. Ta töötas õpetajana kaks aastat Särevere valla Lokuta algkoolis, siirdudes seejärel Tallinna täiendõppele keskkooli õhtukursustele. Hiljem õppis Reimann veel põlluteadust Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud kursustel, et üle võtta isatalu, kuid samal ajal alanud esimene maailmasõda viis ta hoopis sõtta. Eesti polkude asutamispäevil korraldas Reimann eestlastest sõjameeste rahvusväeosadega liitumist, liitudes ka ise 3. polguga. Pärast Vabadussõda asus Reimann tööle põllumehena Väätsa vallas Küti talus.[1]
Lisaks talupidamisele võttis Reimann agaralt osa ka ühiskonnaelust. Ta oli kokku kolm korda Väätsa vallavanem ning oli Järva maavolikogu liige. Reimann valiti 1931. aastal Põllutöökoja esimese koosseisu liikmeks[2] ning põllumeeste konventide asutamise järel Türi põllumeeste konventi, kus ta sai juhatuse liikmeks. Ta võttis osa ka Kaitseliidu tegevusest.[3] 1938. aastal kandideeris Reimann I Riigivolikokku Põhiseaduse elluviimise rahvarinde kandidaadina Järvamaal 22. ringkonnas Peet Nõmmiku ja Mihkel Rõugu vastu. Reimann sai valimistel 2647 häält ja osutus Riigivolikogusse valituks.[4] Riigivolikogu 7. koosolekul 5. mail 1938 valiti Mihkel Reimann August Jürima ettepanekul rahvakasvatuse ja -kultuuri komisjoni ning maa-, töö- ja rahvaheaolu komisjoni liikmeks.[viide?]
1940. aastal valiti Reimann Järvamaa Isamaaliidu juhatusse.[5]
1943. aastal oli Reimann Eesti Rahva Ühisabi Väätsa valla nõukogu liige.[6] Eesti okupeerimise järel arreteerisid bolševikud Reimanni 18. detsembril 1944 ning talle määrati 10 aastat vangistust. Ta oli aastatel 1944–1949 Leningradis vanglas. 1949–1954 oli ta Mordvas vangilaagris.
Pärast Karl Kaupsi surma 8. oktoobril 1968 oli Mihkel Reimann vanim elusolev I Riigivolikogu liige.
Mihkel Reimann suri 26. novembril 1968. aastal.[viide?]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Mihkel Reimani vanemad olid Mihkel Reimann (1850–1941) ja Eva Reimann (sündinud Nuut; 1860–1931)[viide?] ning abikaasa Miina Reimann (sündinud Minkovitš; 1898–1972).[7]
Mihkel Reimanni lapselapselaps on Priit Värk,[viide?] kes oli aastatel 2014–2015 ja uuesti 2017–2021 Paide linnapea.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Rahvarinde Järvamaa kandidaadid Riigivolikogusse". Uus Eesti. 31.01.1938.
- ↑ "Järwamaa põllumeeste esituse kandidaatide nimekirjad". Järva Teataja. 01.12.1931.
- ↑ "Tüsedaid kandidaate Türi valimisringkonnas". Järva Teataja. 18.02.1938.
- ↑ "Riigiwolikogu walimiste tulemused". Postimees. 26.02.1938.
- ↑ "Peaministri asetäitja A. Jürima kõneles Paides". Pärnumaa Teataja. 21.05.1940.
- ↑ "ERÜ rühmkonnajuhid Väätsa vallas". Järva Teataja. 18.02.1943.
- ↑ "Paide linnapea sai isaks". Postimees. 27.11.2020.