Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.[1]
Munajuha areng, asend, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Munajuha puudub lõuatutel kaladel.
Roomajad
[muuda | muuda lähteteksti]Roomajate munajuha on enamikul roomajatel paariline elund, mis areneb lootestaadiumis Mülleri juhast.[2] Munajuha mängib rolli viljastumisel, seemnevedeliku hoidmisel ja transportimisel, munakoore moodustamisel, loodete (loote) elushoidmisel, muna munemisel. Eluspoegivatel roomajatel (vivipaaria) ka platsenta moodustamisel ja poegimisel jms.
Roomajate munajuhadel, millele on omane asümmeetria, eristatakse järgmisi piirkondi: munajuhalehter ja emakas, need on ühenduses kloaagi keskmise osa kusesoolega ja mille kaudu väljutatakse munad ning pojad. Osad autorid aga kasutavad siintoodust erinevaid termineid nagu munajuhakitsus ja munajuhaampull.[3]
Madudel
[muuda | muuda lähteteksti]Ka emaste madude kuse-suguelundkonda kuulub paariline munajuha. Osadel madudel, nagu mõnedel perekonda Tantilla liigitatud madudel, infraseltsi Scolecophidia sugukondadel ahassuumadulased ja pimemadulased ning kahel Anomalepidae maoperekonnal on vasem munajuha atrofeerunud või puudub.
Munajuha histoloogia ja morfoloogia ning asend on liigiti varieeruv ja oleneb ka emase mao reproduktiivsest seisundist.
Munajuha koosneb munajuha lehtrist, suurosast (magnum) ja emakast.
Munajuha funktsioonideks on viljastumine, seemnerakkude säilitamine (vt ka mitmikisadus), munade transport, munakoore formatsioon, kaltsiumi, vee ning toitainete transport munadesse, gaasivahetus, ema-loote toitainete varustuse tagamine ja munade väljutamine.[4]
Seemnerakkude säilitamise täpseid mehhanisme emase mao kehas käesoleval ajal ei tunta. Emakalihaste 'keerdumise' hüpoteesi ei peeta osade uurijate poolt usaldusväärseks. Ka ei ole selge seemnerakkude säilitamise piirkond emase mao kehas, tõenäoliselt on seemnerakud näiteks rästiklastel, kuni ovulatsioonini, hoiul munajuhas aga täpse piirkonna osas pole kokkuleppele jõutud, need on kas munajuhalehtris või emakas.[5]
Patoanatoomia
[muuda | muuda lähteteksti]Vangistuses peetavatel emastel madudel, nagu koerpea-puuboal (Corallus caninus), Corallus enydris enydrisel, tiigerpüütonil (Python molurus bivittatus),Pituophis melanoleucus melanoleucusel ja maisi-roninastikul on avastatud munajuha pahaloomulist kasvajat adenokartsinoomi.[6]
Imetajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Imetajatel on munajuha munasarjast emakani viiv juha (paariline), mille kaudu ovotsüüt (munarakk) emakasse liigub.
Naistel
[muuda | muuda lähteteksti]Naise munajuha osad on[7]:
- emakaosa (pars uterína)
- munajuhakitsus (isthmus túbae uterinae)
- munajuhaampull (ampúlla túbae uterinae)
- munajuhalehter (infundíbulum túbae uterinae).
Kumbki munajuha algab munajuhalehtriga ja suubub munajuha emakasuistiku (ostium uterinum tubae) kaudu emakaõõnde.[8]
Histoloogiline ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Munajuha sein
[muuda | muuda lähteteksti]- Limaskestast (túnica mucósa) ühekihilise silinderepiteeli (epithelium simplex columnare) ja sidekoelise propriaga (propria) ,
- Lihaskestast (túnica musculáris) sisemise ring- ja välimise pikikihiga,
- Serooskestast (túnica serósa).
Munaraku viljastumine toimub, aktiveerunud spermatosoidide saabudes, munajuha ülaosas.[10]
Patoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Inimestel seostatakse munajuhaga mitmeid haiguslikke seisundeid, vahel käsitletakse munajuhahaigusi koos munasarja haiguslike seisunditega.[11]
Levinuimad haiguslikud seisundid on:
- munajuhapõletik ehk salpingiit
- munajuhalaienemine ehk saktosalpinks
- mäda munajuhas ehk püosalpinks
- vedelik munajuhas ehk hüdrosalpinks.
Esineb ka munajuharasedust.
Munajuha pahaloomulistest kasvajateks esineb adenokartsinoomi.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 487:2004.
- ↑ Loomade elu 5:103.
- ↑ Daniel G. Blackburn, Structure, Function, and Evolution of the Oviducts of Squamate Reptiles, With Special Reference to Viviparity and Placentation, lk 563, 568, 1998, 560 THE JOURNAL OF EXPERIMENTAL ZOOLOGY 282:560–617, 1998, WILEY-LISS, INC., Veebiversioon (vaadatud 28.10.2013) (inglise keeles)
- ↑ Daniel G. Blackburn (1998), lk 561.
- ↑ DUSTIN S. SIEGEL, DAVID M. SEVER, UTERO-MUSCULAR TWISTING AND SPERM STORAGE IN VIPERIDS, Herpetological Conservation and Biology 1(2):87-92, veebiversioon (vaadatud 30.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Pereira ME, Viner TC.,Oviduct adenocarcinoma in some species of captive snakes.[alaline kõdulink], Vet Pathol 2008 45: 693, Veebiversioon (vaadatud 19.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ 7,0 7,1 Arne Lepp."Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 424, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 134, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Hussar, P.; Hussar, Ü.; Kärner, J.; Suuroja, T. (2005). Histoloogia. Tartu: OÜ Halo Kirjastus. Lk 300.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Sünnitusabi ja günekoloogia", tõlkinud Aivar Ehrenberg, Fred Kirss, Maike Parve, Anne Kirss, Olev Poolamets, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, AS Medicina, lk 12, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2
- ↑ Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- DANIEL G. BLACKBURN,Structure, Function, and Evolution of the Oviducts of Squamate Reptiles, With Special Reference to Viviparity and Placentation, 560 THDE.G J.O BULRANCAKLB UORF NEXPERIMENTAL ZOOLOGY 282:560–617 (1998)© 1998 WILEY-LISS, INC., Veebiversioon (vaadatud 28.10.2013) (inglise keeles)
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A09.1.02.001: Tuba uterina. Munajuha