Must mamba

Must mamba
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata;
Klass	Roomajad Reptilia;
Selts	Soomuselised Squamata;
Alamselts	Maolised Serpentes;
Infraselts	Alethinophidia;
Ülemsugukond	Colubroidea;
Sugukond	Mürknastiklased Elapidae;
Perekond	Mamba Dendroaspis;
Liik	Must mamba;
Binaarne nimetus
	Dendroaspis polylepis; Günther, 1864
	; Oranž on musta mamba levila, roheline tema võimalik levila
Sünonüümid
	Dendroaspis polylepis polylepis GÜNTHER 1864; Dendraspis polylepis GÜNTHER 1864; Dendraspis angusticeps BOULENGER 1896; Dendraspis angusticeps – LOVERIDGE 1936; Dendroaspis polylepis polylepis – LOVERIDGE 1955; Dendroaspis polylepis polylepis – WELCH 1994; Dendroaspis polylepis – AUERBACH 1987; Dendroaspis polylepis – BROADLEY & HOWELL 1991; Dendroaspis polylepis – TRAPE & MANEÉ 2006; Dendroaspis polylepis antinorii PETERS 1873; Dendraspis antinorii PETERS 1873; Dendroaspis polylepis antinori – WELCH 1994;

Must mamba (Dendroaspis polylepis) on mambade perekonda kuuluv mürkmadu. Ta esineb laial alal Aafrikas.

Klassifikatsioon

Must mamba (Dendroaspis polylepis) liigitatakse roomajate andmebaasis kaheks alamliigiks^[3]:
- Dendroaspis polylepis polylepis GÜNTHER, 1864
- Dendroaspis polylepis antinori PETERS, 1873.

Kirjeldus

Must mamba on surmavalt mürgine; Ta kuulub maailma mürgisemate madude hulka. Lisaks on ta maailma kiireim madu, tema liikumiskiirus võib-olla 11 km/h ja lühiajaliselt ka kuni 20 km/h (50–80 m, siis hakkab ta ära väsima).^[4]

Mustad mambad on suhteliselt kõhnad ja pikad maod, kelle pikkus on 2,5–3,2 m. Täiskasvanud must mamba kaalub keskmiselt 1,6 kg.

Nad toituvad väiksematest loomadest ja lindudest. Tavaliselt hammustavad saaklooma, jätavad selle mõneks ajaks valveta ja hiljem naasevad sööma.

Musta mamba suu

Värvus

Musta mamba nimetus ei tähenda seda, et nad musta värvi oleksid, vaid kui nad avavad oma suu, siis on selle sisemus mustjas.

Täiskasvanud mustad mambad ise võivad olla oliivirohelist, pruuni või läikivhalli värvi. Noored mustad mambad (loetakse, et kõik mamba perekonna noormaod) on rohelist värvi.

Anatoomia ja füsioloogia

Mambadel on tuvastatud uuringute käigus üksnes üks kops- parem.^[5]

Paaritumine ja poegimine

Emas- ja isasmambad paarituvad kevadel. Isaste kopulatsioonielund on hemipeenis. Emasloomad on munaspoegijad ja mõni kuud pärast paaritumist võivad nad muneda 6–17 (ka 20) muna. Paar kuud hiljem kooruvad munadest pojad, kes on üsna kohe iseseisvad indiviidid.

Farmakoloogia

Uute ravimite väljatöötamine

Hiirtega tehtud laboratoorsed katsed, mille esialgsed uurimistulemused avaldati oktoobris 2012 ajakirjas Nature, näitasid, et musta mamba mürgist eraldatud peptiidid tõrjuvad hiirtel valu, tekitamata seejuures mürgistust, ning kõrvaltoimeid on vähem kui morfiini tarbides. Need peptiidid nimetati mambalgiinideks.

Valu vaigistav toime arvatakse saabuvat:

kanalite ASIC1a ja ASIC2a neuronites;
ASIC1b-sisaldavate kanalite kaudu notsitseptorites.^[6]^[7]

Calciseptine

Musta mamba Dendroaspis p. polylepis süljest on eraldatud bioloogiline närvimürk Calciseptine. Calciseptine toimib in vivo ja in vitro katseloomadel L-tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorina ja alandab väga tõhusalt vererõhku.

Viited

↑ Dendroaspis polylepis roomajate andmebaas (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)
↑ Spawls, S (2010). "Dendroaspis polylepis". IUCN 2012. IUCN Red List of Threatened Species. Version 2012.2 (Inglise keel). www.iucnredlist.org. Vaadatud 23. detsember 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑ Dendroaspis polylepis roomajate andmebaas (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)
↑ Cobus Van Der Vlies, Southern Africa Wildlife and Adventure, Trafford Publishing, lk 180, ISBN 978 1 4269 19329 (inglise keeles).
↑ J. N. MAINA, The morphology of the lung of the black mamba Dendroaspis polylepis (Reptilia: Ophidia: Elapidae). A scanning and transmission electron microscopic study, (16. märts 1989), J. Anat. (1989), 167, lk 31–46(inglise keeles).
↑ S.Diochot, A.Baron, M.Salinas, D.Douguet, S.Scarzello, A.-S. Dabert-Gay, D. Debayle,V. Friend, A. Alloui, M. Lazdunski, E. Lingueglia. Black mamba venom peptides target acid-sensing ion channels to abolish pain., Nature, 490, 552–555. DOI:10.1038/nature11494.
↑ Gallagher, James (3. oktoober 2012). "Black mamba venom is 'better painkiller' than morphine". BBC News Health. BBC. Vaadatud 3. oktoober 2012.

Kirjandus

Adam G. Klein, Black Mambas, ABDO Publishing Company, ISBN 1 59679 278 7 (inglise keeles).
Van Wallach, Black Mambas, 2009, Capstone Press, ISBN 978 1 4296 2271 4 (inglise keeles).

Välislingid

Must mamba – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] Dendroaspis polylepis roomajate andmebaas (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)

[iucn-2] Spawls, S (2010). "Dendroaspis polylepis". IUCN 2012. IUCN Red List of Threatened Species. Version 2012.2 (Inglise keel). www.iucnredlist.org. Vaadatud 23. detsember 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[3] Dendroaspis polylepis roomajate andmebaas (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)

[4] Cobus Van Der Vlies, Southern Africa Wildlife and Adventure, Trafford Publishing, lk 180, ISBN 978 1 4269 19329 (inglise keeles).

[5] J. N. MAINA, The morphology of the lung of the black mamba Dendroaspis polylepis (Reptilia: Ophidia: Elapidae). A scanning and transmission electron microscopic study, (16. märts 1989), J. Anat. (1989), 167, lk 31–46(inglise keeles).

[6] S.Diochot, A.Baron, M.Salinas, D.Douguet, S.Scarzello, A.-S. Dabert-Gay, D. Debayle,V. Friend, A. Alloui, M. Lazdunski, E. Lingueglia. Black mamba venom peptides target acid-sensing ion channels to abolish pain., Nature, 490, 552–555. DOI:10.1038/nature11494.

[7] Gallagher, James (3. oktoober 2012). "Black mamba venom is 'better painkiller' than morphine". BBC News Health. BBC. Vaadatud 3. oktoober 2012.

[2]

[1]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]