Nõukogude Liidu jalgpallikoondis
| Nõukogude Liidu jalgpallikoondis | |
|---|---|
| Hüüdnimi | Красные (Punased), Красная Армия (Punane armee), Красная Машина (Punane auto) |
| Jalgpalliliit |
Nõukogude Liidu jalgpalliliit (asutatud 19. jaanuar 1912) |
Nõukogude Liidu jalgpallikoondis oli Nõukogude Liidu koondvõistkond jalgpallis.
1956. aastal jõuti Melbourne'i olümpiamängudel juba esimese suurvõiduni, olümpiakullani.
1960. aastal võideti esimeste EM-võistluste finaalis Jugoslaavia 2:1. Teisel EM-il 1964 oli NSV Liit taas finaalis, kuid seekord tuli Hispaaniale alla vanduda. 1966. aasta MM-il Inglismaal jõudis NSV Liit pronksimängule, kuid kaotas selle Portugalile 1:2. Kõigil neil turniiridel kaitses meeskonna väravat Lev Jašin.
1972. aastal jäädi EM-i finaalis alla Saksamaa FV-le 0:2.1988. aasta EM-il kaotati finaalis Hollandile. Sama aasta sügisel võitis NSV Liit Sŏulis olümpiakulla, mis jäi ka tolle riigi ajajärgu viimaseks võiduks.
Mängud Eesti koondise vastu
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti jalgpallikoondis on Nõukogude Liidu koondisega kohtunud ühe korra. Nõukogude Liit oli 5. FIFA liikmesriik, kellega Eesti koondis ametliku kohtumise pidas.
| Toimumisaeg | Mängupaik | Võistlus | Tulemus | Väravalööjad | |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | 18. september 1923 | Tallinna Jalgpalliklubi staadion, Tallinn | sõprusmäng | Eesti – Nõukogude Liit 2:4 | 63. pen., 71. pen. Kaljot – 28., 37., 84., Butussov, 50. Issakov |