(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Noah Lyles – Vikipeedia Mine sisu juurde

Noah Lyles

Allikas: Vikipeedia
Noah Lyles
Noah Lyles 2018. aasta USA meistrivõistlustel
Isikuandmed
Riik Ameerika Ühendriigid USA
Sünniaeg 18. juuli 1997 (27-aastane)
Sünnikoht Gainesville, Florida
Pikkus 180 cm
Kaal 70 kg
Sportlaskarjäär
Spordiklubi PURE Athletics
Treener Lance Brauman
Medalid
Olümpiamängud
Kuld 2024 100 m jooks
Pronks 2020 200 m jooks
Pronks 2024 200 m jooks
Maailmameistrivõistlused
Kuld 2019 200 m jooks
Kuld 2019 4×100 m teatejooks
Kuld 2022 200 m jooks
Kuld 2023 100 m jooks
Kuld 2023 200 m jooks
Kuld 2023 4×100 m teatejooks
Hõbe 2022 4×100 m teatejooks
Sisemaailmameistrivõistlused
Hõbe 2024 60 m jooks
Hõbe 2024 4×400 m teatejooks
Teatejooksude maailmameistrivõistlused
Hõbe 2017 4×200 m teatejooks
Hõbe 2019 4×100 m teatejooks
Juunioride maailmameistrivõistlused
Kuld 2016 100 m jooks
Kuld 2016 4×100 m teatejooks
Noorte olümpiamängud
Kuld 2014 200 m jooks

Noah Lyles (sündinud 18. juulil 1997 Florida osariigis Gainesville'is) on Ameerika Ühendriikide sprinter. Tema nimel on USA rekord 200 meetri jooksus 19,31.

Lyles oli noorpõlves võimleja ja alustas kergejõustikutreeninguid 12-aastaselt. Tema vanemad Keisha Caine ja Kevin Lyles võistlesid kergejõustikus Seton Halli ülikoolis. Ta õppis Virginia osariigis T. C. Williamsi keskkoolis.

Ta võitis Hiinas Nanjingis 2014. aasta noorte olümpiamängudel 200 meetri jooksus kuldmedali.

2015. aasta jaanuaris hüppas Lyles keskkooli juuniorina kõrgushüppes 2.03. Novembris nimetas ajakiri Track & Field News ta 2015. aasta keskkoolide parimaks noorsportlaseks.

2016. aasta aprillis võitis Lyles 2016. aasta Arcadia Invitationalil nii 100 kui ka 200 meetri jooksu, püstitades uued võistluste rekordid vastavalt 10,17 ja 20,48 sekundit. 2016. aasta juunis võitis Lyles USA juunioride meistrivõistlustel 100 meetri jooksu ajaga 10,08.

2016. aasta juulis osales Lyles USA olümpiakatsevõistlustel, et pääseda olümpiakoondisse 100 m ja 200 m jooksus. Ta ei pääsenud oma eeljooksus 100 m jooksus edasi, kuid 200 m distantsil võitis ta oma poolfinaali ja sai seejärel finaalis ajaga 20,09 neljanda koha. Ta ületas 31 aasta vanuse riikliku keskkooli rekordi. Ehkki ta ei pääsenud 2016. aasta suveolümpiamängudele, osales ta 2016. aasta U20 maailmameistrivõistlustel Bydgoszczis, kus ta tuli kahekordseks maailmameistriks, võites 100 m jooksu ja kuuludes 4 × 100 m teatevõistluse võitnud USA võistkonda.

2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Dohas võitis Lyles 200 meetri jooksu ja kuulus 4 × 100 meetri teatejooksu võitnud USA võistkonda.

2020. aasta suveolümpiamängudel Tokyos võitis ta 200 meetri jooksus 19,74-ga pronksmedali.

2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Eugene'is tuli Lyles 200 meetri jooksus maailmameistriks kõigi aegade kolmanda tulemusega 19,31 ning võitis ühe sajandikuga USA rekordi üle Michael Johnsonilt.

2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Budapestis võitis Lyles kolm kuldmedalit: 100 ja 200 meetri jooksus ning 4×100 m teatejooksus.

2024. aasta suveolümpiamängudel Pariisis tuli Lyles 100 meetri jooksus olümpiavõitjaks isikliku rekordiga 7,79. 200 meetri jooksus võitis ta Letsile Tebogo ja Kenneth Bednareki järel pronksmedali ajaga 19,70. Finaali järel lahkus ta staadionilt ratastoolis ja avaldas hiljem, et põdes koroonaviirust.[1] 4×100 m teatejooksus ta ei osalenud.

Teemantliiga üldvõitjaks on Lyles tulnud 100 meetri jooksus aastal 2019 ning 200 meetri jooksus aastatel 2017, 2018, 2019 ja 2022.

Isiklikud rekordid

[muuda | muuda lähteteksti]
Välisrekordid
Ala Tulemus Aeg Koht
100 m jooks 9,79 4. august 2024 Prantsusmaa Pariis
200 m jooks 19,31 USA rekord 21. juuli 2022 Ameerika Ühendriigid Eugene
Siserekordid
Ala Tulemus Aeg Koht
60 m jooks 6,44 4. veebruar 2024 Ameerika Ühendriigid Boston
200 m jooks 20,63 13. märts 2016 Ameerika Ühendriigid New York
300 m jooks 31,87 4. märts 2017 Ameerika Ühendriigid Albuquerque
  1. "Koroonaviirusest nõrk Noah Lyles viidi 200 m finaali järel staadionilt ära ratastoolis". delfi.ee. Vaadatud 12. augustil 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]