Nogai keel

Nogai keel (Ногай тили)
Kõneldakse	Venemaal (Dagestan, Stavropoli krai, Karatšai-Tšerkessia, Astrahani oblast)
Kokku kõnelejaid	87 119 (2010)
Keelesugulus	altai keeled  turgi keeled   kõptšaki keeled   kõptšaki-nogai keeled    nogai keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Venemaa Dagestan Karatšai-Tšerkessia
Keelekoodid
ISO 639-2	nog
ISO 639-3	nog

Nogai keel (nogai keeles ногай тили) on altai keelkonda turgi keelte rühma kuuluv keel.

Nogai keelt kasutavad Venemaal, peamiselt Dagestanis elavad nogaid. Emakeelena rääkivaid inimesi on umbes 87 000.

Kirjasüsteemina kasutatakse kirillitsat.

Foneetika

Nogai keeles on 8 täishäälikut. (а, е, ы, i, о, ö, у, ÿ)

Leksikon

Mõned sõnad nogai keeles:

йан – hing; йÿрек – süda; бас – pea

Arvsõnad nogai keeles

0	1	2	3	4	5	6	7	8	9	10
ноль	бир	эки	уьш	доьрт	бес	алты	ети	сегиз	тогыз	он
	11	20	30	40	50	60	70	80	90	100	1000
	он бир	йырма	отыз	кырк	элли	алпыс	етпис	сексен	токсан	юз	мынъ

Morfoloogilised kategooriad

Tegusõna tunnused: макъ, с, в, гъы. Kesksõna oleviku tunnus: атагъан. Näiteks: баратагъан – see, kes tuleb, ning tulev

Tuleviku moodustamine: (а)йакъ. Näiteks: келейек – see, kes tuleb (tulevikus)

Süntaks: tendents analüütilisteks liitlauseteks. http://www.kavkazweb.net/forum/topic/26508-nogaiskii-iazyk/ Vt ajaleht Nogai keeles: http://sh-tavisi.etnosmi.ru/one_stat.php?id=7369

Lisateave

Enne 1928. aastat kirjutati nogai keelt araabia tähtedega.

ڮ ۇ ۋ پ ںُ چ ژ گ

1928. aastal tähestikku muudeti ja võeti kasutusele ladina tähed ning samuti omapärased nogai keele tähed. Uue tähestiku autor oli keskkooliõpetaja A. Sh. Dzhanibekov. Ajaloo jooksul on tähestikku muudetud veel mitu korda ja aastal 1950 läbi viidud uus reform on jäänud tänapäevani nogai keeles püsima. Nüüd on nogai tähestikus peaaegu samasugused tähed nagu vene keeles ja mõned on laenatud ka teistest keeltest.

Keelesuhted

Nogai keel kuulub turgi keelte kõptšaki ehk looderühma ja moodustab koos karakalpaki ja kasahhi keelega kõptšaki-nogai alarühma.

Keel on säilitanud arhailisi kõptšaki jooni. Keelt on vähe uuritud. N. Baskakovi järgi jaguneb nogai keel 3 murderühmaks:

• karanogai (turgi keeltes kara „must”) murre, mida räägitakse Dagestanis Nogai rajoonis Kuma jõgikonna alamjooksul ning Kuma ja Tereki alamjooksu vahelisel alal Dagestani põhjaosas;
• pärisnogai murre, mida räägitakse Stavropoli krai Atšikulaki ja Neftekumski rajoonis, kahe nimetatud murde kõnelejad moodustavad rohtlanogaide rühma;
• aknogai murre (turgi keeltes „valge”; turgi rahvastel on hõimude jagamine mustadeks, valgeteks jne. tavaline: must on tähistanud põhjakaart, valge läänt) Kubani ja selle lisajõgede ääres Karatšai-Tšerkessis, Mineralnõje Vodõ Kangõ auuli nogaid (13 200 kõnelejat).

Viited

• http://www.ethnologue.com/country_index.asp
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bd/Nogay_Horde.svg
• http://www.kavkazweb.net/forum/topic/26508-nogaiskii-iazyk/
• http://sh-tavisi.etnosmi.ru/one_stat.php?id=7369
• http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7489&Itemid=288&lang=en
• Beauty of Nogai Culture. Laul nogai keeles.