Obodriidid

Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid). Aastakümneid olid nad Karl Suure liitlased sõdades germaani sakside ja slaavi veletite vastu. Obotriidid võitsid vürst Drasco juhtimisel sakse Sventanafeldi lahingus (798). Ikka veel paganlikud saksid hajutati keisri poolt ja osa nende maid Holsteinis Elbest põhjas kingiti 804. aastal obotriitidele, tasuna võidu eest. Sellest jäädi siiski varsti taanlaste sissetungi läbi ilma. Obotriidi valitsemisstiil kaotati 1167. aastal, kui Pribislav taastati hertsog Heinrich Lõvi poolt võimule, kui Mecklenburgi vürst, sellega asutati Saksa Mecklenburgide dünastia.

Obotriidi konföderatsioon

Baieri geograaf, 830. aastal Regensburgis koostatud nimetu keskaegne dokument sisaldab hõimude loendit Kesk-Ida-Euroopas Elbest idas. Loendis on Nortabtrezi (obotriidid) - koos 53 civitates. Adam Bremenist viitas neile kui rereegidele nende tulutoova kaubanduskeskuse Reric tõttu. Ühiselt teiste slaavi rühmadega kirjeldati neid germaani allikates sageli kui vendid.

Obotriidi konföderatsiooni peamised hõimud olid:

obotriidid (Wismari lahest Schwerini järveni);
vagrid (Ida-Holstein Saksimaa osana);
varnid (Warnowi ülemjooks ja Mildenitz);
polaabid (Trave ja Elbe vahel).

Teised konföderatsiooniga seotud hõimud:

Ajalugu

Karolingide kuningate ja nende Ottoonidest järglaste keisririigi liitlastena võitlesid obotriidid aastatel 808-1200 Taani kuningate vastu, kes soovisid valitseda Läänemere maid keisririigist sõltumatult. Kui tekkis võimalusi, näiteks keisri surma korral, püüdsid nad võimu haarata; ja 983. aastal purustasid obotriidid oma kuninga Mstivoj juhtimisel Hamburgi. Mõnikord kogusid nad andamit taanlastelt ja saksidelt. Nikloti juhtimisel seisid nad vastu kristlaste rünnakutele Vendi ristisõja ajal.

*Limes Saxoniae* moodustas piiri sakside (läänes) ja obotriitide (idas) vahel

Saksa misjonärid nagu Vizelin pöörasid obotriidid ristiusku. 1170. aastal tunnistasid nad Saksa-Rooma riigi süseräniteeti, mis viis järgnenud sajandite jooksul saksastumise ja assimileerimiseni. Kuid 15. sajandi lõpuni kõneles enamus külaelanikke obotriidi alal veel slaavi murdeid (polaabi keel), kuigi seejärel asendus nende keel saksa keelega. Polaabi keel säilis Hannoveri Wendlandis kuni 19. sajandi alguseni. Obotriitide valitsev klann hoidis oma võimu läbi saksastumise ja valitses oma riiki (välja arvatud lühike katkestus Kolmekümneaastase sõja ajal) kui Mecklenburgid kuni monarhiate lõpuni Saksamaal novembris 1918.

Obotriidi juhtide loend

Valitseja	Valitsemisaeg	Märkused
Witzan	?–u. 795
Drasco	?–u. 795-810
Slavomir	?–810-819	Frangi riigi liitlane. 816. aastal ühines ta sorbide mässuga. Lõpuks võeti oma enda rahva poolt kinni ja tõugati troonilt, asendades 818. aastal Ceadrag'iga
Ceadrag	819 - pärast 826	Frangi riigi liitlane. Ta mässas frankide vastu liidus taanlastega, kuid hiljem leppis frankidega
Selibur
Nakon	954-966	Nakon ja tema vend Stoigniew said Raxa jõel Otto I-lt lüüa (955), pärast mida jäi Stoigniew peast ilma ja Nakon võttis ristiusu vastu, järgnes 30 aastat rahu
Mstivoj ja Mstidrag	966 - 995	Nakoni pojad. Nad loobusid ristiusust ja mässasid sakslaste vastu (Suur slaavlaste ülestõus)
Mieceslas III	919 - 999	995. aastal sai lüüa Otto III-lt
Mstislav	996 - 1018
Udo või Pribignew	1018 - 1028
Ratibor	1028 - 1043
Gottschalk	1043 - 1066
Budivoj	1066 ja 1069
Kruto	1066-1069 ja 1069-1093
Heinrich	1093 - 1127
Niklot	1131–1160	Sündis 1090. aasta paiku. Valitses ka allutatud polaabi hõime kessiine ja tsirtsipaane
Pribislav	1160–1167	Viimane obotriidi vürst. Nõustus 1167. aastal sakside süseräniteediga

Obotriidi maade valitsejad olid hiljem Mecklenburgi hertsogid ja suurhertsogid.

Vaata ka

Iidsete slaavi hõimude loend