Päikesemoodul
.jpg)
Päikesemoodul (inglise keeles solar module, photo-voltaic module, PV-module) on energiamuundur, mis muundab päikese kiirgusenergiat vahetult elektrienergiaks. Moodul koosneb jadamisi ühendatud päikeseelementidest. Ühe elemendi tööpinge on 0,5 V (tühijooksu- ehk avaahelapinge 0,64 V). Tüüpiline moodul koosneb 60 elemendist, seega on mooduli tööpinge 30 V. Standardse 156 mm (6“) küljepikkusega elementide kasutamisel genereerib niisugune moodul võimsust 230–260 W (standardtingimustel, vt Tunnussuurused).
Päikesemoodulid võivad olla jäigad või painduvad. Peamiselt kasutatakse jäiku mooduleid kristallilisest ränist elementidega, mis läbipaistva plastkilega ümbritsetult on monteeritud alumiiniumraamile ja kaetud klaasplaadiga kaitseks ilmastikumõjude eest. Kõrgema pinge ja suurema võimsuse saamiseks ühendatakse moodulid jadamisi päikesepaneeliks. Painduvad moodulid (näiteks plastalusel) koosnevad õhukesekilelistest elementidest ja on mõeldud eelkõige mobiilsete seadmete toiteallikaks.
Päikeseelementidega ühendatakse rööbiti tõkkesuunas pingestatud dioodid, nn möödaviikdioodid (ingl bypass diode), mis kaitsevad valguse eest varjatud või defektseid päikeseelemente ülekuumenemise eest. Kui mõni element ei suuda elektromotoorjõudu genereerida, suureneb temal pingelang ja kui see ületab rööbiti ühendatud dioodi vastupinge, siis muutub diood juhtivaks ja lühistab varjatud elemendi. Päikesemooduli väljundklemmide vahele võivad olla ühendatud kaitsedioodid (ingl fly-back diode); need kaitsevad päikeseelemente ülepingeimpulsi eest, mis võib tekkida induktiivkoormuse väljalülitamisel.
Suurema võimsuse saamiseks koostatakse päikesemoodulidest suuremad üksused – päikesepaneelid. Sageli nimetatakse ka päikesemoodulit paneeliks.