PPD-40
Ilme
PPD | |
---|---|
PPD 34 | |
Tüüp | Püstolkuulipilduja |
Päritoluriik | Nõukogude Liit |
Teenistusajalugu | |
Teenistuses | 1935–1945 |
Kasutajad | Loend |
Sõjad |
Hispaania kodusõda Talvesõda Teine Hiina-Jaapani sõda Teine maailmasõda Hukbalahapi ülestõus 1958. aasta Liibanoni kriis Liibanoni kodusõda |
Tootmise ajalugu | |
Konstruktor | Vasili Degtjarjov |
Konstrueeritud | 1934 |
Tootmises | 1934–1942[1] (peamiselt 1940) |
Toodetud ühikuid | u 90 000 |
Variandid | PPD-34, PPD-34/38, PPD-40 |
Tehnilised andmed | |
Kaal | 3,2 kg (salveta) |
Pikkus | 788 mm |
Toru pikkus | 273 mm |
| |
Padrun | 7.62×25 mm Tokarev |
Tööpõhimõte | vabaluku tagasilöögiga |
Laskekiirus | 800–1000 lasku/min |
Tõhus laskeulatus | 200 m[2] |
Söötur |
25 padruniga kassettsalv 71 padruniga trummelsalv |
PPD (vene keeles Пистолет пулемёт Дегтярёва (ППД), Pistolet-pulemjot Degtjarjova, Degtjarjovi püstolkuulipilduja) on Nõukogude Liidu püstolkuulipilduja, mille konstrueeris aastal 1934 V. Degtjarjov. PPD-l on traditsiooniline puust kaba, relv tulistab automaatselt vabaluku konstruktsiooni põhimõttel. Relvastusse võeti Nõukogude Liidus selle püstolkuulipilduja täiustatud variant PPŠ-41.
Kasutajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Albaania[3]
- Hiina Vabariik: teise Hiina-Jaapani sõja ajal saadi 3000 tk.
- Hispaania: Hispaania Vabariiklik Armee kasutas Hispaania kodusõjas püstolkuulipildujaid PPD-34/38.[4][5]
- Hukbalahap
- Jugoslaavia: aastatel 1944–1945 saadi NSVL-ilt 5000 relva.[6]
- Nõukogude Liit[7]
- Põhja-Korea
- Soome[8][9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaasaegsete Venemaa käsirelvade ja kergrelvade loend
- Püstolkuulipildujate loend
- Tokarevi püstolkuulipilduja (1927)
- MP35
- Suomi KP/-31
- PPŠ-41
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "В декабре 1942 г. из-за сложности конструкции ППД был снят с вооружения РККА и его производство было прекращено"
КПСС и строительство советских вооруженных сил. (Коллектив авторов). 2е изд. М., Воениздат, 1967; стр.277 - ↑ "Modern Firearms - PPD-40". World.guns.ru. Vaadatud 24. oktoober 2012.
- ↑ Jones, Richard D.; Ness, Leland S, toim-d (27. jaanuar 2009). Jane's Infantry Weapons 2009/2010 (35th ed.). Coulsdon: Jane's Information Group. ISBN 978-0-7106-2869-5.
- ↑ "Las armas de la Guerra Civil Española", José María Manrique García, Lucas Molina Franco.
- ↑ David T. Zabecki, toim (1998). World War II in Europe: An Encyclopedia, Volume 1. Routledge. Lk 1013–1014. ISBN 0824070291.
- ↑ Бранко Богданович. Югославский ТТ по имени «Тетеjац» // журнал «Оружие», № 10, октябрь 2012. стр.42-56
- ↑ "Modern Firearms – PPD-40", World, RU: Guns, 24. jaanuar 2011, vaadatud 26. aprill 2011
- ↑ "Machinepistols part 2", Finnish Army ARMY 1918–1945, Jaegerplatoon, vaadatud 26. aprillil 2011
- ↑ McNab, Chris (2002). 20th Century Military Uniforms (2nd ed.). Kent: Grange Books. Lk 67. ISBN 1-84013-476-3.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Modern Firearms – PPD-40", World, RU: Guns, 24. jaanuar 2011, vaadatud 26. aprillil 2011.
- Basic notes on PPD-34 and PPD-40 (vene), RU: Gewehr, 11. aprill 2007, originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2011, vaadatud 31. mail 2008.
- ППД-1934\38\40 [PPD-34, PPD-38 and PPD-40] (vene), RU: Ucoz, originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2008.
- "Machinepistols part 2", Finnish Army ARMY 1918–1945, Jaegerplatoon, vaadatud 26. aprillil 2011.