Piiranguvöönd
Piiranguvöönd on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest või kaitsealust üksikobjekti ümbritsev ala. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud.
Piiranguvöönd võib hõlmata nii maa- kui ka veeala.
Piiranguvööndis asuvad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks, ala valdaja ei tohi nimetatud ajal nendel läbipääsu sulgeda, välja arvatud õuemaal.
Looduskaitseseaduse järgi (ja kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti) on piiranguvööndis keelatud[1]
- maaparandussüsteemide rajamine
- veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine
- maavara kaevandamine
- puht- ja energiapuistute rajamine
- uuendusraie
- parkides, arboreetumites ja puistutes puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta
- biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine
- ehitise püstitamine
- jahipidamine ja kalapüük
- sõidukiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks ja maatulundusmaal metsamajandus- või põllumajandustöödeks
- telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine, välja arvatud kaitseala valitseja tähistatud kohas
- roo varumine külmumata pinnasel
Ranna või kalda piiranguvööndi laius on Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit, üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km² suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit, allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit.
Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis on lubatud lageraie kuni 2 ha suurusel langil.
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud
- reoveesette laotamine
- matmispaiga rajamine
- jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas
- maavara kaevandamine
- mootorsõidukiga sõitmine väljaspool määratud teid (seaduses täpsustatud eranditega)
Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kas niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine.
Piiranguvööndis võivad asuda püsielupaigad, millele kehtivad eritingimused.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Looduskaitseseadus, redaktsioon jõustunud 01.08.2014 Elektrooniline Riigi Teataja