Poola vürstiriik

Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10. sajandil vürst Mieszko I (ca 960–992) juhtimisel.

Vürstiriik piirnes põhjas Pommerimaa, kirdes Preisimaa, idas Vana-Vene riigi, kagus Ungari vürstiriigi, lõunas slovakkide asualade, edelas Morava ja Tšehhi alade, idas Lausitziga.

Vürstiriigi moodustumine

Vürst Mieszko I ühendas oma võimu alla keelelt ja kultuurilt lähedased lääneslaavlaste hõimud, kes elasid Odra ja Bugi ning Läänemere ja Karpaatide vahel: polaanid, kes elasid Warta jõgikonnas, hõimukeskusega Gniezno linnuses; lehhiitide hõimud; kujaavlased keskusega Kruszwicas, Masoovia (poola keeles Mazowsze) (keskus Plock), Ledzie Sandomierziga, Pommeri (poola Pomorze) (Gdańsk ja Wolin), Sileesia hõimud (Wroclaw, Opole ja Legnica) ning vislaanid (Kraków) st. esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast ning rajas Poola riigi Piastide dünastia juhtimisel.

965. aastal võttis Mieszko I naiseks Tšehhi kuningatütre Dąbrówka. Temaga koos tulid Poolasse vaimulikud, kes võtsid oma õlule misjonitöö. Vürst ise laskis end 966. a. ristida ristiusu. Kaks aastat hiljem astus Poznańis ametisse esimene Poola piiskop Jordan.

Saksimaa hertsogiriigi idamargid Billungi mark, Põhjamark, Lausitzi mark ja Poola vürstiriigi piirialad 983. aastal

Mieszko I poeg Bolesław I Chrobry (Vapper, 992–1025) jätkas isa poliitikat. Kui 997. aastal suri preisi hõimude seas misjonitööd tehes märtrisurma tšehhi piiskop Wojciech (Adalbert), kasutas Bolesław I tema pühakuks kanoniseerimist ära Poola tähtsuse tõstmiseks Euroopas. Aastal 1000 toimus püha Wojciechi haual Gnieznos valitsejate kohtumine, kus keiser nimetas Bolesław I Keisririigi patriitsiks, andis talle üle püha Mauritiuse oda koopia ning kroonis ta keisridiadeemiga. Rooma paavstiriigi nõusolekul andis Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi keiser Otto III loa asutada Gnieznosse saksa kirikust sõltumatu Poola kiriku metropol. Kirikul ja esimestel benediktiini kloostritel oli tähtis roll riigi poliitilisel ülesehitamisel.

Seoses keisririigi poliitika muutusega pärast Otto III surma oli Poola sunnitud kaitsma oma poliitilist sõltumatust Poola-Saksa sõjas (1002–1018). Võit ja edukas sõjakäik Kiievisse 1018. aastal kindlustasid Bolesławi võimu Kesk-Euroopas. 30. jaanuaril 1018, sõlmiti Boleslaw I Vapra ja Püha Saksa Rooma riigi keisri Heinrich II vahel Bautzeni rahuleping, mis määras ära Poola ja Saksa-Rooma riigi piiri. Poola sõltumatust tunnistasid valitsejate kroonimised: 1025. aastal laskis end kuningaks kroonida Bolesław I Chrobry. End samal aastal kroonida lasknud Mieszko II pidi 1031. aastal kaotatud sõja tõttu kroonist loobuma. Peatselt puhkenud kodusõda ja suurmaaomanike ning vägivaldselt ristitute vastuhakud sundisid noort troonipärijat Kazimierzi Poolast põgenema. Pagulusest naasnult taastas ta riigi ja pälvis sellega nime Odnowiciel (Uuendaja). Tema poeg Bolesław II Śmiały (Julge, 1057–1079) võitles mitmes edukas sõjas endale krooni tagasi (1076).

Bolesław II Śmiały sattus aga konflikti Poola suurnikega, kes omakorda kartsid tugevat keskvõimu. Võitluses opositsiooniga laskis ta surmata opositsiooniliidri, Krakowi piiskopi Stanistawi ja oli seetõttu sunnitud kuningakroonist uuesti loobuma. Tema vend, troonipärija Władysław Herman leppis vürstitiitliga ja tunnistas Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi ülemvõimu. Ka Bolesław II Smiały poeg Bolesław III Krzywousty (1102–1138) jäi vaid vürstitiitiga, vaatamata oma võitudele ja Saksa pealetungi tagasitõrjumisele. 1109. aastal ühendas ta Poola suurnikud ja lihtrüütelkonna Pomorze vabastamiseks, hiljem aitas läbi viia selle ala elanike ristimismissiooni. Poola valitsejate iseseisvuspürgimused polnud Piastide dünastia militaarse iseloomu tõttu, samuti riigi demograafilisest ning territoriaalsest potentsiaalist tingituna mitte alati edukad. Tol ajal elas Poola aladel ligi miljon inimest ja riigi pindala oli umbes 250 000 km².

Kronoloogia

960 – varafeodaalse Poola riigi moodustumine
966 – vürst Mieszko I (960–992) oma lähikondsetega võttis vastu ristiusu (rooma-katoliku kiriku usutunnistuse) ning Poola elanike seas hakkas levima ristiusk
972 – vürst Mieszko I sõjakäik slaavlaste aladele tunginud Saksimaa vägede vastu ja nende purustamine
983 – Polaabi slaavlaste ülestõus Saksimaa vastu Nordalbingienis
992 – vürst Mieszko I surm
999 – Krakówi linna ja maade liitmine Poola vürstiriigi aladega ning Poola alade lõplik ühendamine. Poola kujunes üheks suuremaks Euroopa riigiks.
1000 – rajati katoliku kiriku Gniezno peapiiskopkond
1003–1005 Poola-Saksa sõda (1003–1005)
1004 – sõjakäik Tšehhi ja selle hõivamine
1007–1013 – II Poola-Saksa sõda (1007–1013)
1013 – poola vägede sõjakäik Kiievi suurvürstiriiki ja Kiievile
1015–1018 – III Poola-Saksa sõda (1015–1018)
1018 – Jaroslav Targa valitsetava Kiievi vallutamine Bolesław I Chrobry poolt ning Kiievi suurvürstiks oma tütremehe Svjatopolki kinnitamine. Must-Vene maade ja linnade liitmine Poolaga
1018 – Poola ja Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi vahel sõlmiti leping, mille alusel Poola sai tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas tänapäeva Poola ja Tšehhimaa piiri asunud sorbidega asustatud Lausitzi piirkonna
1025 – Bolesław I Chrobry krooniti Poola kuningaks Gnieznos ning moodustus Poola kuningriik

Eelnev –	Poola vürstiriik 960–1025	Järgnev Poola kuningriik

Vaata ka