Postimehe aasta inimene
Postimehe aasta inimene on nimetus, millega ajalehe Postimees toimetus tunnustab millegi poolest sel aastal silma paistnud inimest.
Aastail 1997–2001 valis aasta inimese Postimehe ajakiri Luup[1].
Aasta inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]- 1997 – Ardo Hansson – börsikriisi üks väheseid ettenägijaid
- 1998 – Linnar Viik – infotehnoloogia asjatundja ning analüütik
- 1999 – Andres Metspalu – üks Geenivaramu projekti algatajaid
- 2000 – Ilmar Petersen – Elcoteq Tallinna juhatuse esimees, kõrgtehnoloogiafirma looja[2]
- 2001 – Ivar Must – Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud laulu "Everybody" helilooja[3]
- 2002 – Andrus Veerpalu – suusatamise olümpiavõitja
- aasta tegu – pensioni II sammas
- aasta meeskond – filmi "Nimed marmortahvlil" tegijad
- 2003 – Alar Sikk – vallutas maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti[4]
- 2004 – Eesti sõdur Iraagis – tunnustus Eesti elukutselise sõduri vaprusele ja kamraadlikkusele[5]
- 2005 – Tarmo Soomere – jaanuaritormiga kaasnenud üleujutuste ennustaja[6]
- 2006 – filmi "Leiutajateküla Lotte" tegijad[7]
- 2007 – Marina Kaljurand – Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas[8]
- 2008 – Gerd Kanter – kettaheite olümpiavõitja[9]
- 2009 – Sofi Oksanen – Eesti ajaloo ja eestluse selgitaja[10]
- 2010 – Tanel Laisaar, kopsuarst, kes juhtis Eesti esimest kopsusiirdamist[11]
- 2011 – Anne Sulling ja Hannu Lamp, Eesti kasutamata CO2 saastekvoodi müügi korraldamise eest[12]
- 2012 – Urmas Dresen, visionäär, kes julges unistada väga suurelt, et ta ehitas oma idee nullist üles. vt Lennusadam[13]
- 2013 – Mart Noorma, tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuht[14]
- 2014 – Hirvo Surva, 26. üldlaulupeo kunstiline juht
- 2015 – Ivo Felt, filmiprodutsent[15]
- 2016 – Tõnis Lukas, panuse eest Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisse[16]
- 2017 – Asko Lõhmus, võttis osa 2017. aasta metsandusteemalisest arutelust[17]
- 2018 – kommunismiohvrite memoriaali autorid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro ja Lidia Zarudnaja
- 2019 – filmirežissöör Tanel Toom, Anton Hansen Tammsaare «Tõe ja õiguse» esimese osa põhjal valminud samanimelise filmi stsenarist ja režissöör
- 2020 – Arkadi Popov, kiirabiarst, Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht pandeemia ajal[18]
- 2021 – Katri Raik
- 2022 - Johanna-Maria Lehtme, MTÜ Slava Ukraini eestvedaja[19] (nimetus ära võetud mais 2023)
- 2023 - Pille Kaisel, Metsküla kooli direktor
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Postimehe aasta inimesed 1997-2005Postimees, 8. detsember 2005
- ↑ "Luubi" Aasta Inimene on Ilmar Petersen Eesti Päevaleht, 15. detsember 2000
- ↑ Ivar Must - Luubi aasta inimene Õhtuleht, 21. detsember 2001
- ↑ Everesti vallutamine tõi aasta inimese tiitli16. detsember 2003
- ↑ Postimehe aasta inimene on Eesti sõdur Iraagis[alaline kõdulink]ERR uudised, 8. detsember 2004
- ↑ Postimehe aasta inimene on laineuurija Tarmo SoomerePostimees, 8. detsember 2005
- ↑ Ajaleht Postimees nimetas aasta teoks joonisfilmi "Lotte"ERR uudised, 28. detsember 2006
- ↑ Postimees kuulutas aasta inimeseks 2007 Marina Kaljuranna2. jaanuar 2008
- ↑ Postimehe aasta inimene 2008 on Gerd KanterPostimees, 8. jaanuar 2009
- ↑ Postimehe aasta inimene 2009 – Sofi OksanenPostimees, 17. detsember 2009
- ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06221238
- ↑ Postimehe aasta inimesed – kvoodikauplemise meistrid
- ↑ Dresen unistab nüüd Paksu Margareeta uuendamisest
- ↑ Postimees kuulutas aasta inimeseks 2013 Mart Noorma
- ↑ Postimees kuulutas aasta inimeseks filmiprodutsent Ivo Felti
- ↑ "Postimehe aasta inimene 2016 on Tõnis Lukas" ERR, 6. jaanuar 2017
- ↑ Toomas Jüriado (17. jaanuar 2018). "Uudistaja 17.01.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2018.
- ↑ GALERII JA VIDEO ⟩ Postimehe aasta inimene 2020 on doktor Arkadi Popov. Postimees, 5. jaanuar 2021
- ↑ "POSTIMEHE AASTA INIMENE⟩Johanna-Maria Lehtme: ma kardan, et mu tütar jääb emata ja ma ei saa rohkem Ukrainat aidata". Postimees. 6. jaanuar 2023.