(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Proteiinkinaas B – Vikipeedia Mine sisu juurde

Proteiinkinaas B

Allikas: Vikipeedia

Proteiinkinaas B (PKB, tuntud ka kui Akt ja proteiinkinaas B-d (PKBαあるふぁ/βべーた/γがんま) (geenid: Akt1, Akt2, Akt3) on kinaassete ensüümide perekond, mis modifitseerivad valke fosfaatrühma lisamise teel (fosforüleerides) ja liigitatakse eukarüootsete organismide valkude superperekonna proteiinkinaaside hulka.

Akt on seriin/treoniinkinaas, mis reguleerib rakus mitmeid olulisi protsesse. näiteks transkriptsiooni, glükoosi metabolismi ning rakkude apoptoosi, jagunemist ja migreerumist.

Hiljuti on avastatud, et laborihiirte PKB-l on tähtis roll postnataalses aju arengus.[1]

Nimetus Akt ei ole seotud valgu funktsiooniga. Jacob Furth nimetas Ak-ks hiirteliini, kellel areneb spontaanselt tüümuse lümfoom. Nimele lisatud t tähistab tümoomi. Liinist isoleeriti transformeeruv retroviirus, millele anti nimi Akt8 ning viiruse kodeeritud onkogeeni nimeks v-Akt. Hiljem hakati inimese analoogseid geene nimetama sama süsteemi järgi.[2]

Akt ülevaade ja isovormid

[muuda | muuda lähteteksti]

Akt ehk proteiinkinaas B on seriini- ja treoniinispetsiifiline kinaas, millel on oluline roll mitmetes rakuprotsessides. Substraate fosforüleerides osaleb Akt glükoosi metabolismi, apoptoosi, translatsiooni, rakkude jagunemise ja migratsiooni regulatsioonis.[3][4][5][6] Rakkude jagunemist reguleerib Akt rakutuuma lamiine fosforüleerides, mis võimaldab mitootilisel rakul läbida rakutsükli G2/M kontrollpunkti. Pärast kontrollpunkti toimub tuumamembraani lagunemine, mis on eelduseks tütarrakkude moodustumisele.[7] Akt on fosfoinositiid-3-kinaasi signaaliraja üks komponente ning arvatakse, et on seeläbi seotud vähirakkude vohamise ning teistesse kudedesse tungimisega.[8]

Akt-d leidub rakus kolme isovormina: Akt1 ehk PKBαあるふぁ, Akt2 ehk PKBβべーた ning Akt3 ehk PKBγがんま.[9] Akt isovorme kodeerivad erinevad geenid, mis paiknevad erinevates kromosoomides, kuid olenemata sellest on kõigil isovormidel sarnane struktuur.[8] Erinevate isovormide vaheline homoloogia on 80%.[7][10]

Akt1 inhibeerib apoptoosi ning indutseerib valgusünteesi, mis avaldub Akt1-defektsete hiirte väiksemas kasvus.[4][11] Valkude sünteesi reguleerimise kaudu mõjutab Akt1 ka kudede moodustumist ja arengut.[12] Apoptoosi inhibeerimise tõttu mängib see isovorm olulist rolli erinevate kasvajate tekkes.[4]

Akt2 on oluline komponent insuliini signaalirajas ja seega vajalik glükoosi homöostaasi säilitamiseks.[5] Akt2-defektsed hiired on diabeedile iseloomuliku fenotüübiga.[13]

Akt3 roll on ebaselge, kuid peamiselt on selle ekspressiooni tuvastatud ajus.[14] Akt isovormid on üleekspresseeritud mitmetes kasvajates.

Akt struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Akt kuulub cAMP-ist sõltuvate proteiinkinaaside perekonda. Kõikidel selle perekonna kinaasidel on homoloogiline struktuur ja sarnane aktivatsioonimehhanism. Akt isovormid on sarnase ülesehitusega, sisaldades PH-domeeni, kinaasi domeeni ja C-terminaalset regulatoorset domeeni, mis sisaldab hüdrofoobset motiivi.[9]

N-terminaalne PH-domeen koosneb keskmiselt 120 aminohappest ja seondub PIP3-ga (fosfatidüülinositool-3,4,5-trisfosfaat, ingl phosphatidylinositol-3,4,5-trisphosphate), mis asub membraanil.[15] PH-domeenist C-terminuse poole jäävad katalüütiline domeen ning regulatoorne domeen. Katalüütilise domeeni koosseisus on säilinud treoniinijääk, mille fosforüleerimine on vajalik Akt aktivatsiooniks. Kinaasi domeenile järgneb C-terminaalne regioon, mis sisaldab hüdrofoobset motiivi: F-X-X-F/Y-S/T-Y/F (F - fenüülalaniin, Y - türosiin, S - seriin, T - treoniin, X - varieeruv aminohape). Hüdrofoobse domeeni seriini- ja treoniinijäägid peavad olema fosforüleeritud, et tagada Akt täielik aktiivsus.[9] Esimesena toimub aga Akt kotranslatsiooniline fosforüleerimine proteiinkompleks mTORC2-ga (ingl mammalian target of rapamycin complex 2) positsioonis T450. mTORC2 on seotud endoplasmaatilise retiikulumi ehk tsütoplasmavõrgustikuga ning fosforüülimine stabiliseerib Akt ja kaitseb valku lagundamise eest. PH-domeeni ja katalüütilise regiooni kinaasi vahele jääb lühike αあるふぁ-helikaalne regioon, mille funktsioon on ebaselge, kuid mis oletatavasti tingib Akt signaalide spetsiifilisuse.[7]

Akt aktiivsuse regulatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Akt funktsioneerimist kontrollitakse aktiveerimise ja inhibeerimise teel. Aktiveerimiseks on olulised signaalirajad, mille tulemusena Akt fosforüleeritakse. Akt inhibeerimiseks on vajalik aga fosfataaside stimuleerimine.

PI3K/Akt/mTOR signaalirada

[muuda | muuda lähteteksti]

Akt erinevad isovormidel on ühine mitmeetapiline aktiveerimisrada, mis on võimalik nende sarnase struktuuri tõttu.[7][16] Kõik Akt isovormid asuvad inaktiivsena tsütoplasmas. Akt aktiveeritakse plasmamembraani tsütoplasmapoolsel küljel, kuhu Akt on seondunud PIP3 abil.[7]

PI3K signaalirada on keeruline võrgustik, mis algab ligandi (nt kasvufaktori) seondumisega retseptor türosiinkinaasiga (RTK). RTK on rakumembraanil asuv retseptor, mille tsütoplasmaatilisel poolel on türosiinkinaas. Kasvufaktori seondumine toob kaasa türosiinkinaasi dimeriseerumise ja vastastikuse fosforüleerimise ehk trans-autofosforüleerimise. Tekkinud fosfotürosiiniga seondub heterodimeerne fosfoinositiid-3-kinaas (PI3K), mis koosneb katalüütilisest (p110) ja regulatoorsest (p85) alaühikust. Fosfotürosiiniga seondumise tulemusel muutub PI3K konformatsioon ning aktiveeritakse katalüütiline alaühik, mis fosforüleerib fosfatidüülinositool-4,5-bisfosfaadi (PIP2) fosfatidüülinostiool-3,4,5-trisfosfaadiks (PIP3).[17] PIP3-ga seondub PH-domeeni kaudu Akt, mis tähendab, et Akt liigub tsütoplasmast plasmamembraanile. Plasmamembraanile kinnitunud Akt aktiveeritakse mitme järjestikuse etapi tulemusel. Lisaks Akt-ile seondub PIP3 abil plasmamembraanile fosfoinositiidsõltuv kinaas 1 (PDK-1).[8] Membraanile kinnitumine kutsub esile PDK-1 konformatsiooni muutuse, mille tagajärjel muutub aktiivseks kinaasne domeen.[7] Aktiveeritud kinaas fosforüleerib Akt treoniinijäägi (T308). Akt täielikuks aktiveerimiseks on vajalik veel seriinijäägi (S473) fosforüülimine, mis kuulub C-terminaalse hüdrofoobse motiivi koosseisu.[16] Seriini fosforüleerimise mehhanism ei ole täielikult selge.[8] On pakutud küll mitmeid kinaaside kandidaate, mis on rakutüüpidele spetsiifilised, kuid universaalset kinaasi ei ole leitud.[7] Seriinijäägi fosforüülimine on üks aktivatsiooni olulisemaid sündmusi, sest see tagab Akt aktiivse vormi stabiilsuse.[10]

Pärast T308 ja S473 fosforüülimist vabaneb Akt tsütoplasmasse või translokeerub tuuma.[18] Seega on seondumine membraaniga lühiajaline. Tsütoplasmas säilitab Akt katalüütiliselt aktiivse konformatsiooni ning võib rakusiseselt liikuda oma substraatide juurde.[7] Tsütoplasmas aktiveerib Akt näiteks mTORC1.[19]

Fosfataasid ja PIP3

[muuda | muuda lähteteksti]

Fosfataasid kontrollivad PI3K-st sõltuvat Akt aktivatsiooni. PTEN on fosfataas, mis kuulub tuumorsupressorvalkude hulka. Tuumorsupressorite ülesanne on inhibeerida rakkude jagunemist ja kasvajate ehk tuumorite teket. PTEN on PI3K antagonist ehk defosforüleerib PIP3 PIP2-ks.[20] PIP3 puudumine ei võimalda Akt-il raku plasmamembraanile kinnituda ning ühtlasi välistab Akt fosforüleerimise. PTEN-i aktiivsuse suurenedes Akt ja tema substraatide aktiivsus väheneb märkimisväärselt.

PIP3 võivad 5’-positsioonis defosforüleerida ka SHIP perekonda kuuluvad inositoolfosfataasid SHIP1 ja SHIP2. Vastavad ensüümid defosforüleerivad samuti PIP3 PIP2 tekkega.[21]

Akt degradeerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Normaalsetes rakkudes fosforüleeritakse Akt kotranslatsiooniliselt T450-positsioonis (türosiinijääk 450). Kui sellele aminohappejäägile fosfaatrühma ei lisata, ei voltu valk õigesti. Defektse konformatsiooniga Akt-ile lisatakse ubikvitiinijääk, mis suunab valgu proteasoomi.[22] Proteasoomis lagundatakse valgud proteaaside ehk proteolüütiliste ensüümide poolt.[23]

Lisaks võib toimuda Akt fosforüleerimine positsioonides T308 ja S473 vastusena IGF-1-le (insuliini sarnane kasvufaktor 1, ingl insulin-like growth factor 1). Tulemuseks on polüfosforüleeritud Akt, millele lisatakse ubikvitiinijääk. Suurem osa polüfosforüleeritud ja ubikvitinüleeritud Akt-ist lagundatakse samuti proteasoomis. Osa modifitseeritud Akt-ist translokeerub tuuma, kus fosforüleerib oma substraadid. Kasvajatest leitud mutantne Akt1 (E17K, 17. aminohape PH-domeenis on asendunud) on sagedamini fosforüleeritud ja ubikvitinüleeritud kui looduslik (ingl wild type) Akt. Lisaks translokeerub Akt1-E17K efektiivsemalt tuuma ja võib seeläbi olla seotud kasvajate kujunemisega.[22] Akt-E17K mutantset varianti on leitud näiteks inimese rinna- ning kopsuvähi rakkudest.[24]

Funktsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Aktiveeritud Akt translokeerub tsütoplasmasse ja tuuma, kus paiknevad ensüümi substraadid.[25] Akt mõjutab substraate neid fosforüleerides. Fosforüleerimine võib olla stimuleeriv või inhibeeriv ehk substraate aktiveeriv või inaktiveeriv.[26]

Rakkude ellujäämine ja apoptoos

[muuda | muuda lähteteksti]

Aktiveeritud Akt mõjutab mitmeid faktoreid, mis osalevad apoptoosis, kas transkriptsiooni reguleerides või neid otseselt fosforüleerides.[26] Tuumas inhibeerib Akt transkriptsioonifaktoreid, mis on vajalikud apoptoosiks, ja stimuleerib antiapoptootiliste geenide avaldumist.[27] Lisaks aktiveerib Akt transkriptsioonifaktoreid, mis on olulised raku ellujäämist tagavate geenide ekspressiooniks. Näiteks fosforüleerib Akt IκかっぱB kinaasi ja võimaldab seeläbi transkriptsioonifaktor NFκかっぱB aktiivse vormi tekkimise. See transkriptsioonifaktor on samuti oluline apoptoosi regulatsioonis, lisaks mõjutab see rakkude kasvu, kudede arengut ja immuunvastust.[25][28][29]

Rakutsükkel

[muuda | muuda lähteteksti]

Akt võimaldab rakutsüklis G1-S-faaside vahelist üleminekut, fosforüleerides ja inaktiveerides glükogeeni süntaas-kinaasi 3 (GSK-3). See takistab tsükliin D1 ja βべーた-kateniini degradatsiooni. Tsükliini ja βべーた-kateniini kuhjumine omakorda suurendab tsükliin D1 ekspressiooni ehk toimub positiivne tagasiside.[30] Akt suurendab ka tsükliin D1 translatsiooni mTOR-i fosforüleerimise kaudu. mTOR on seriin/treoniin-proteiinkinaas, mille üheks eesmärgiks on valkude sünteesi regulatsioon.[31] Tsükliinide kuhjumine võimaldab ülemineku rakutsükli järgmisse faasi. S-faasis toimub DNA replikatsioon, mis on vajalik rakkude jagunemiseks.[32]

Rakkude migratsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Akt fosforüleerib mitmeid valke, mis osalevad tsütoskeleti komponendi aktiini polümeriseerimisel ja stabiliseerimisel. Näiteks fosforüleerib Akt valku girdinit, mis mõjutab filamentide paiknemist ja on hädavajalik raku migratsiooniks.[33] Normaalsetes rakkudes aktiini polümeriseerumine stabiliseerib teisi tsütoskeleti komponente või kutsub tsütoskeleti ümberkujundamise tulemusena esile rakkude migratsiooni. Lisaks interakteerub Akt teiste tsütoskeleti komponentidega. Näiteks fosforüleerib Akt vimentiini ja seeläbi takistab selle filamendi degradatsiooni. Vimentiin on vajalik kudede stabiliseerimiseks.[34]

Seos kasvajatega

[muuda | muuda lähteteksti]

Akt reguleerib rakkude vohamist, kasvu (suurust), liikuvust, glükoosi metabolismi ja angiogeneesi ehk veresoonte moodustumist. Nende protsesside regulatsioonihäired viivad kasvaja tekkeni. Mitmed uuringud on näidanud, et paljudes kasvajatüüpides on Akt üleaktiveeritud ning see tõik on muutnud Akt signaaliraja oluliseks kasvajavastase võitluse märklauaks.[35] Akt üleaktiveerimiseni võivad viia näiteks Akt geeni amplifikatsioon või liiga suur transkriptsioonimäär ning PTEN-i inaktivatsioon.[36]

Angiogenees

[muuda | muuda lähteteksti]

Angiogenees ehk uute veresoonte moodustumine on hädavajalik kasvajarakkude elus püsimiseks ning toitainetega varustamiseks. Akt aktiveerib endoteliaalse lämmastikoksiidi süntaasi (eNOS), mis suurendab lämmastikoksiidi (NO) tootmist. Lämmastikoksiid osaleb veresoonte ümberkujundamises.[28]

Glükoosi metabolism

[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvajarakkudes on Akt seotud glükoosi metabolismi aktiveerimisega. Kasvajarakud eelistavad energiat saada glükolüüsi kaudu, mitte oksüdatiivse fosforüleerimise teel, isegi kui hapnikuallikas on olemas. Sellist nähtust nimetatakse Warburgi efektiks ehk aeroobseks glükolüüsiks. Akt suurendab glükoosi transporterite GLUT1 ja GLUT4 arvu plasmamembraanil, aktiveerib heksokinaasi ekspressiooni ning fosforüleerib GSK3 (glükogeen süntaas-kinaas 3). Need muutused mõjutavad glükoosi metabolismi ning stimuleerivad glükogeeni sünteesi.[26] Lisaks mõjutab Akt glükolüüsi kaudselt transkriptsioonifaktorite ning fosfofruktokinaas-2 (PFK2) fosforüleerimise kaudu. PFK2 omakorda aktiveerib fosfofruktokinaas-1 (PFK1).[37]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Elisabeth Fayard, Lionel A. Tintignac, Anne Baudry ja Brian A. Hemmings, Protein kinase B/Akt at a glance, Journal of Cell Science 118, 5675–5678, veebiversioon (tarve 7.11.2015)(inglise keeles)
  2. ↑ Guanyu Wang (2013). Analysis of Complex Diseases: A Mathematical Perspective. CRC Press. Lk 86.
  3. ↑ Watton S, Downward. Akt/PKB localisation and 3′ phosphoinositide generation at sites of epithelial cell–matrix and cell–cell interaction. Current Biology. 1999;9(8):433–436. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10226029
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Kulik G, Klippel A, Weber MJ. Antiapoptotic signalling by the insulin-like growth factor I receptor, phosphatidylinositol 3-kinase, and Akt. Molecular and Cellular Biology. 1997;17(3):1595–1606. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9032287
  5. ↑ 5,0 5,1 Brozinick, JT., Birnbaum MJ. (1998). Insulin, but not contraction, activates Akt/PKB in isolated rat skeletal muscle. The Journal of Biological Chemistry, 273, 14679-14682. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/961406
  6. ↑ Scheid MP, Parsons M, Woodgett JR. Phosphoinositide-Dependent Phosphorylation of PDK1 Regulates Nuclear Translocation. Molecular and Cellular Biology. 2005;25(6):2347–2363. doi:10.1128/MCB.25.6.2347-2363.2005. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15743829
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 Toker A, Marmiroli S. Signaling Specificity in the Akt Pathway in Biology and Disease. Advances in biological regulation. 2014;0:28–38. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24794538
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Fayard E, Tintignac A, Baudry A, Hemmings A. Protein kinase B/Akt at a glance. Journal of Cell Science. 2005;118:5675–5678. http://jcs.biologists.org/content/118/24/5675.long
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Song, G., Ouyang, G. and Bao, S. (2005), The activation of Akt/PKB signaling pathway and cell survival. Journal of Cellular and Molecular Medicine, 9: 59–71. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15784165
  10. ↑ 10,0 10,1 Yang Z, Tschopp O, Baudry A, Dümmler B, Hynx D, Hemmings B. (2004), Physiological functions of protein kinase B/Akt. Biochemical Society Transactions, 32: 350–354. http://www.biochemsoctrans.org/content/ppbiost/32/2/350.full.pdf
  11. ↑ Chen WS, Xu P-Z, Gottlob K, et al. Growth retardation and increased apoptosis in mice with homozygous disruption of the akt1 gene. Genes & Development. 2001;15(17):2203–2208. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC312770/
  12. ↑ Chen WS, Xu P-Z, Gottlob K, et al. Growth retardation and increased apoptosis in mice with homozygous disruption of the akt1 gene. Genes & Development. 2001;15(17):2203–2208 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC312770/
  13. ↑ Garofalo RS, Orena SJ, Rafidi K, et al. Severe diabetes, age-dependent loss of adipose tissue, and mild growth deficiency in mice lacking Akt2/PKBβべーた. Journal of Clinical Investigation. 2003;112(2):197–208. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC164287/#__ffn_sectitle
  14. ↑ Gonzalez E, McGraw TE. The Akt kinases: isoform specificity in metabolism and cancer. Cell cycle (Georgetown, Tex). 2009;8(16):2502–2508. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2997486/
  15. ↑ Hirata M, Kanematsu T, et al. Pleckstrin homology domain as an inositol compound binding module. The Japanese Journal of Pharmacology. 1998;76(3):255–263. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9593218
  16. ↑ 16,0 16,1 Cheng JQ, Lindsley CW, et al. The Akt/PKB pathway: molecular target for cancer drug discovery. Oncogene 2005;24(50):7482–7492. http://www.nature.com/onc/journal/v24/n50/full/1209088a.html
  17. ↑ Cheaib B, Auguste A, Leary A. The PI3K/Akt/mTOR pathway in ovarian cancer: therapeutic opportunities and challenges. Chinese Journal of Cancer. 2015;34(1):4–16. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25556614
  18. ↑ Andjelković M, Maira S-M, Cron P, Parker PJ, Hemmings BA. Domain Swapping Used To Investigate the Mechanism of Protein Kinase B Regulation by 3-Phosphoinositide-Dependent Protein Kinase 1 and Ser473 Kinase. Molecular and Cellular Biology. 1999;19(7):5061–5072. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10373555
  19. ↑ Huang J, Manning BD. A complex interplay between Akt, TSC2, and the two mTOR complexes. Biochemical Society transactions. 2009;37(Pt 1):217–222. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19143635
  20. ↑ Cooper GM. The Cell: A Molecular Approach. 2nd edition. Sunderland (MA): Sinauer Associates; 2000. Figure 15.37, Suppression of cell survival by PTEN. Available from: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK9894/figure/A2669/
  21. ↑ Taylor V, Wong M, Brandts C, et al. 5′ Phospholipid Phosphatase SHIP-2 Causes Protein Kinase B Inactivation and Cell Cycle Arrest in Glioblastoma Cells. Molecular and Cellular Biology. 2000;20(18):6860–6871. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10958682
  22. ↑ 22,0 22,1 Fan CD, Lum MA, Xu C, Black JD, Wang X (2012). Ubiquitin-dependent regulation of phospho-AKT dynamics by the ubiquitin E3 ligase, NEDD4-1, in the IGF-1 response. The Journal of Biological Chemistry. 288 (3): 1674–1684. https://web.archive.org/web/20180602042706/http://www.jbc.org/content/288/3/1674
  23. ↑ Valkude degradatsioon tsütoplasmas Kasutatud 27.09.2015
  24. ↑ Malanga D, Belmonte S, et al. (2014). Gain of function contribution of mutant AKT-E17K to lung and mammary tumorigenesis in mouse models. Molecular Cancer Research, 12(11): abstract nr B14. http://mcr.aacrjournals.org/content/12/11_Supplement/B14.abstract
  25. ↑ 25,0 25,1 Vanhaesebroeck B, Alessi D. (2000). The PI3K-PDK1 connection: more than just a road to PKB. Biochemical Journal. 346 (3): 561–576. http://www.biochemj.org/content/346/3/561
  26. ↑ 26,0 26,1 26,2 Nicholson KM & Anderson NG (2002). The protein kinase B/Akt signalling pathway in human malignancy. Cellular Signalling 14 (5): 381–395. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0898656801002716
  27. ↑ Vanhaesebroeck B, Alessi D (2000). The PI3K-PDK1 connection: more than just a road to PKB. Biochemical Journal. 346 (3): 561–576. http://www.biochemj.org/content/346/3/561
  28. ↑ 28,0 28,1 Manning BD, Cantley LC (2007). AKT/PKB Signaling: Navigating Downstream. Cell 129 (7): 1261–1274. http://ac.els-cdn.com/S0092867407007751/1-s2.0-S0092867407007751-main.pdf?_tid=e43c9828-6478-11e5-9e8f-00000aacb360&acdnat=1443290789_909ccf88993689b793c0bc1d88373d1d[alaline kõdulink]
  29. ↑ NF-kB Transcription FactorsKasutatud 27.09.2015. (Inglise)
  30. ↑ Alao JP. The regulation of cyclin D1 degradation: roles in cancer development and the potential for therapeutic invention. Molecular Cancer. 2007;6:24. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1851974/
  31. ↑ Hay N, Sonenberg N (2004). Upstream and downstream of mTOR. Genes & Development 18 (16): 1926–1945. http://genesdev.cshlp.org/content/18/16/1926.long
  32. ↑ Nigg EA (1995). Cyclin-dependent protein kinases: key regulators of the eukaryotic cell cycle. Bioessays 17 (6): 471–480. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7575488
  33. ↑ Enomoto A, Ping J, Takahasi M. (2006), Girdin, a novel actin-binding protein, and its family of proteins possess versatile functions in the Akt and Wnt signaling pathways. Annals of the New York Academy of Sciences, 1086: 169–184 http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1196/annals.1377.016/abstract;jsessionid=F8C21380500497FDC84D66B5561A74B4.f02t01
  34. ↑ Lamalice L, Le Boeuf F, Huot J (2007). Endothelial Cell Migration During Angiogenesis. Circulation Research 100 (6): 782–794. http://circres.ahajournals.org/content/100/6/782
  35. ↑ Testa J, Tsichlis P. (2005). AKT signaling in normal and malignant cells. Oncogene 24: 7391–7393. http://www.nature.com/onc/journal/v24/n50/full/1209100a.html
  36. ↑ Osaki M, Oshimura M, Ito H (2004). The PI3K-Akt pathway: Its functions and alterations in human cancer. Apoptosis 9 (6): 667–676. http://link.springer.com/article/10.1023%2FB%3AAPPT.0000045801.15585.dd
  37. ↑ Simons, Andrean L; Orcutt, Kevin P; Madsen, Joshua M; Scarbrough, Peter M; Spitz, Douglas R. Oxidative Stress in Cancer Biology and Therapy . Humana Press, 2012. 21–46
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "MBQyI" ei kasutata eelnevas tekstis.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Proteiinkinaas_B&oldid=6664321"