Sukhāvatī
|
See artikkel räägib budismi mõistest; perekonnanime koht vaata artiklit Õnnemaa (perekonnanimi) |
Sukhāvatī, ka Puhas maa ehk õnnemaa (hiina keeles 净⼟ jingtu; jaapani keeles jōdo) on hiina ja jaapani budismis buda Amitābha budaväli.
Laiemas mõttes võib "Puhas maa" tähendada ka budavälja ehk teatud buda mõjuala üldiselt.
Budistlikus kosmoloogias on Sukhāvatī (paali keeles suddhāvāsa, sanskriti keeles sukhāvatī) kõrgeim olek vormidega olus ja selle miljardites universumites. Puhtal maal on viis mittenaasjate (anāgāmī) olekut, neist kõrgeim on Akaniṣṭa. [1]
Puhast maad ehk õnnelikku maad kirjeldatakse Sukhavati suutrates[2] jt tekstides. Selles olekus on kehastunud arhatid, kes on saavutanud täieliku virgumise; nad ei taaskehastu enam sansaaras ja võivad vaibuda nirvaanas. See on ka Brahma Sahampati (Maheśvara), deevade ja budade õpetaja[3] asupaik.[4]
Hiina traditsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Hiina budismi eri koolkondades on loodud mitmesuguseid puhaste maade hierarhiaid, alates tavalistest sansaaraolendite maailmadest, kus budad alles kuulutavad seadmust ja suurem osa olendeid ei ole veel virgunud, kuni täiuslikult puhaste budaväljadeni, kus kõik on virgunud ega toimu enam ümbersünde.
Puhta maa koolkonnal Hiinas (hiina keeles jingtuzong; jaapani keeles jōdoshū) ei ole kindlalt piiritletud järgijaskonda ega õpetusliine ning see on pigem erinevaid koolkondi läbiv õpetus, mis hakkas kujunema 5.–6. sajandil. See põhineb peamiselt Sukhāvatīvyūha-sūtra’l ning selle esimeseks patriarhiks peetakse Hui Yuani (334–416).
Puhta maa õpetuse kohaselt on võimalik usu ja pühendumuse teel ümber sündida Amitābha budaväljal, kusjuures eriti oluline on pidev ja pikaajaline nembutsu (hiina keeles namu amituo fo; jaapani keeles namu amida butsu) lausumine.
Jaapani traditsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Ka Jaapani puhta maa budism on pigem mitmete koolkondade või rühmituste kogum, millest olulisemad on Hōneni (1132–1212) rajatud jōdoshū, Shinrani (1173–1262) rajatud jōdo shinshū ja Ippeni (1239– 1289) rajatud jishū.
Tänapäevased käsitlused
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeva hiina humanistlikus budismis tõlgendatakse puhta maa mõistet psühholoogilises ja sotsiaalses kontekstis. Leitakse, et budistlik haridus, meeleharjutused, heategevus, sotsiaaltöö ning üldse aktiivne tegutsemine ühiskonna heaks puhastavad inimest ja tema sotsiaalset keskkonda ning kujundavad sel moel inimühiskonda ümber puhtaks maaks budistlikus mõttes.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mahāprajñāpāramitāśāstra, IV, 2. saj.
- ↑ Sukhāvatīvyūha-sūtra lühem versioon on ilmunud eesti keeles pealkirja all «Õnneliku maa suutra» Maret Kargi tõlkes (1975)
- ↑ Susan Elbaum Jootla: "Teacher of the Devas", The Wheel Publication No. 414/416, Kandy: Buddhist Publication Society, 1997
- ↑ The Request: Āyācana Sutta (SN 6:1)
Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.