Raekoja plats (Tartu)
Raekoja plats on väljak Tartu kesklinnas, platsi ääres asub Tartu raekoda.
Raekoja platsilt algavad Küüni tänav, Rüütli tänav ja Kompanii tänav. Selle Emajõe-poolset serva läbib Vabaduse puiestee. Raekoja tagant läheb mööda Ülikooli tänav.
Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks.
Ehkki püsivalt turg tänapäeval Raekoja platsil ei tegutse, korraldatakse seal laatasid: kevadel kevad- ehk mailaata, sügisel maarjalaata ning Tartu hansapäevade ajal hansalaata. Samuti toimuvad seal kõikvõimalikud pidustused ja kontserdid.
Raekoja platsil asub purskkaev "Suudlevad tudengid".
Hoonestus
[muuda | muuda lähteteksti]- Raekoja plats 1 / Ülikooli tänav 7 nurgahoone valmis 1784. aastal kahekorruselise avarate korteritega kivist nurgamajana, millele lisati peagi tiheda ärkliakende reaga kolmas korrus. Hoonet on hiljem laiendatud kahel korral: 19. sajandi keskel ja 20. sajandi algul. Aastatel 1797–1888 asus hoones apteek ja 20. sajandi esimesel poolel Tartu Majaomanike Pank. Kultuurimälestis nr 6896.[1]
- Raekoja plats 1A asub Tartu raekoda. Tartu keskaegne raekoda hävis[2] Rootsi-Poola sõjas 1601. aastal. Rootsi võimud alustasid uue raekoja ehitamist 1688. aastal Paul von Esseni plaani järgi ning esimene ametlik koosolek peeti uues hoones 1. septembril 1693. Tartu linn koos raekoja hoonega purustasid vene väed uuesti 1708. aastal ja seda ei suudetudki enam korda teha. Varemetesse ehitatud ajutine puidust raekoda, hävis 1775. aasta hiidtulekahjus. Uue raekoja varaklassitsistliku projekti tegi 1878. aastaks Rostockist Tartusse tulnud ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walther. Raekoda avati pidulikult 9. oktoobril 1786[3]
- Raekoja plats 2 ja Ülikooli tänava nurgakrundil asub 1778. aastal ehitatud kahekorruseline hoone. Kultuurimälestis nr 6898[4]. 1824. aastal avati hoones G. C. Werneri kohvi- ja söögimaja ning 19. sajandi teisel poolel asus hoones W. Gläseri trükikoda ja C. H. F. Schnakenburgi trükikoda, laenuraamatukogu ja noodilaenutus.
- Raekoja plats 3 asub 1790. aastal ehitatud kolmekorruseline hoone. Kultuurimälestis nr 6897[5]. Raekoja plats 3 hoone moodustab Küüni tänav 1-3-5-ga ühtse hooneploki. Raekoja platsi poolsel küljel on hoonel poolsammastele toetuv rõdu. Maja kuulus baltisaksa aadelkonnale: 19. sajandi algusest O. von Löwensternile, 1834. aastast paruness S. von Vietinghoffile, alates 1882. aastast krahv Ernst von Manteuffel juuniori nime järgi kutsutakse seda maja vahel ka Manteuffeli majaks. 1921. aastal ostis kinnistu grupp Eesti advokaate ja ärimehi. Hoone sai kannatada sõjas 1944. aastal, hoone taastati valdavalt 1946. aastal.
- Raekoja plats 4, praeguses Draakoni hotelli majas, asus enne teist maailmasõda sõda söögisaal Koit, Eesti NSV ajal aga söökla Võit.
- Raekoja plats 5 // Küüni tänav 2 nurgahoone. Raekoja platsi lõunakülje hoonestus hävis teises maailmasõjas. 1950. aastatel püstitati hävinenud hoonete asemele rida klassitsistliku fassaadikäsitlusega hooneid (Emajõe poolne hoone osa arhitekt Ines Jaagus, Küüni tänava poolne osa arhitekt Arnold Matteuselt). Praegu hoone fassaadil asuvad valgeks lubjatud sirbi ja vasara kujutised stiliseeritud puuokstel on ajaloolise väärtusega[6].
- Raekoja plats 6 // Rüütli tänav 2 nurgahoone. Kultuurimälestis nr 6899[7]. Krundi omandas 1790. aasta paiku parun Ungern-Sternberg, kes lasi ehitada uue kivimaja. Hiljemalt 1797. aastal valmiski uus suur kivimaja, 1797–1802 ehitati juurde hoone kolmas korrus. 1802. aastal omandas hoone taasavatud Tartu ülikool, kes kasutas hoonet ülikooli õppe- ja haldustöös ning ülikooliga seotud inimeste korteritena. Aadressil Suurturg 6 tegutses Tartu Linnapank.
- Raekoja plats 8 // Rüütli tänav 1 // 3 nurgahoone. Kultuurimälestis nr 6900[8]. 1781. aastal omandas krundi G. W. von Budberg, kes alustas hoone ehitustöid, kuid müüs 1782. aastal poolelioleva ehitise kaupmeestele K. H. Frizchele ja J. K. Majorile. Hoone valmis 1784. aastal, 1811. aastal ostis kinnistu apteeker D. Thörner ja 1833. aastal Thörneri pärijailt apteeker T. Schartee. Schartee perekonna kätte jäi kinnistu 1907. aastani, mil kinnistu omandas kaupmees R. Fischmann, kelle pärijate kätte jäi see kuni Teise maailmasõjani.
- Raekoja plats 9 asunud Põllumajanduse Panga pangahoone valmis 1938. aastal Arnold Matteuse projekti järgi vanema kivimaja ümberehitusena. 1940. aastal asus hoones Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Komitee. Maja põles 1944. aastal, kuid taastati hiljem.
- Raekoja plats 10 krundile ehitati hoone pärast 1775. aasta tulekahju 1778. aastal. Kahekorruseline suure barokse viiluga ehitis, ehitati 19. sajandi keskpaiku ümber neljakorruseliseks hooneks. 1914. aastal muudeti esimest korrust Fromhold Kangro projekti järgi. 1924. aastal ostis kinnistu Eesti Kindlustuse Selts. Nikolai Kusmini projekti kohaselt ehitatigi hoone 1940. aastal ümber kindlustusseltsi hooneks, esimesele korrusele planeeriti kauplus, teisele ja kolmandale korrusele kindlustusseltsi ruumid ning ülakorrusele korter. Hoones ehk Vanas ülikoolimajas elas pikka aega ülikooli raamatukogu direktor K. Morgenstern. 1870. aastal paigutati majja Farmaatsia Instituut, selle ruumid paiknesid maja Rüütli tänava poolses tiivas. 1937. aastal omandas maja Tartu Linnapank. 1962. aastal asus teise ja kolmanda korruse ruumides Stomatoloogia polikliinik[9] esimesel korrusel säilisid äripinnad.
- Raekoja plats 11 hoones tegutses 20. sajandi alguses Tartu II Laenu- ja Hoiu-Ühisus ning AS Krediitpanga[10] Tartu osakond.
- Raekoja plats 12 asub 19. sajandi algul ehitatud kolmekorruseline elamu. Kultuurimälestis nr 6902[11]. Kinnistule ehitati pärast 1775. aasta Tartu tulekahju, aastatel 1810–1818 ehitusmeister Johann Lange juhtimisel hoone pagarmeister Mesterile. 1838. aastal ostis kinnistu kaupmees P. Bokovnev, kelle omanduses oli kinnistu 1917. aastani, mil selle omandas kaupmees Mart Jänes, kes müüs selle 1921. aastal Tartu Kaubanduse ja Tööstuse Vastastikusele Krediidiühisusele ning viimane omakorda 1920. aastal asutatud Kauba Pangale. Hoone rekonstrueeriti haldushooneks 2001. aastal.
- Raekoja plats 14 asub 19. sajandi algul ehitatud kolmekorruseline elamu. Kultuurimälestis nr 6903[12]. Pärast 1775. aasta Tartu tulekahju algselt ehitatud kahekorruseline elamu on korduvalt ümber ehitatud. 1876. aastal omandas kinnistu kaupmees N. Goruškin, kelle omanduses ehitati maja ümber kolmekorruseliseks. 1897. aastal läks kinnistu Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisusele. Suures osas tänapäevase ilme sai esifassaad 1907. aastal Georg Hellati projekti alusel tehtud ümberehitusega.
- Raekoja plats 16 // Kompanii 2 asub ajavahemikus 1797–1810 ehitatud hoone. Krundi omanik oli Tartu ülikooli kuraator Carl Gustav von Baranov. 19. sajandi vältel olid kinnistu omanikeks veel aadlikud major von Krüdener, kuraator dr. F. La Trobe, assessor C. von Mensenkampff. Mensenkampff müüs 1895. aastal kinnistu Suurele Gildile, gildide likvideerimisega ja nende varade korraldamise seadusega omandas krundi 1932. aastal sihtasutus Tartu Kutseesinduste Kodu. Alates 1925. aastast oli majas Eesti Panga Tartu osakond ja suurärimeeste klubi Sinimandria. Eesti NSV perioodil 1940. aastal, Tartu Laenu-Hoiuühisusele kuulunud hoone riigistati ja anti 1945. aastal Tartu Põllumajanduslikule Krediitühingule[13], hiljem tegutses hoones kino Varia ja Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater ning kultuurimaja ja tänapäeval asuvad maja esimesel korrusel äripinnad.
- Raekoja plats 18, Raekoja platsi, Kompanii ja Magistri tänava vahel asub Barclay de Tolly maja ("Tartu viltune maja"). Barclay majas elas vürstinna Auguste Helene Barclay de Tolly, kes ostis hoone 1819. aastal pärast oma mehe väejuhi Barclay de Tolly surma. Alates 1879. aastast asus majas pikka aega Theodor Köhleri apteek. 20. sajandi alguses töötas seal apteekrina kirjanik Oskar Luts. Pinnase vajumise tõttu viltuseks muutunud hoonet on hüütud ka Tartu Pisa torniks. Maja kalle on 5,8°, mis on suurem kui Pisa tornil. Majas tegutseb alates 1988. aastast Tartu Kunstimuuseum (lühend Tartmus), mis on Lõuna-Eesti kõige suurem kunstimuuseum. Tartu Kunstimuuseum loodi 1940. aastal kunstiühingu Pallas liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed. Tänapäeval moodustavad Tartu Kunstimuuseumi kogude põhiosa eesti kunst ning Eestiga seotud välisautorite kunst 18. sajandist tänapäevani.
- Raekoja plats 20 asub aastatel 1876–1879 arhitekt Maximilian Rötscheri projekti järgi ehitatud pangahoone. Kultuurimälestis nr 6906[14]. Algne sissepääs paiknes Emajõe poolsel fassaadil, 1880. aastal tehti lisaks väljakupoolsed uksed. Hoones tegutses AS Kauba Pank ja Tartu Hoiu-laenuühistu.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks.
Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest Teises maailmasõjas, nende asemele ehitati 1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad.[15]
Vanemate säilinud hoonete hulka Raekoja platsil kuulub ka eklektilises stiilis raekoda, mis ehitati aastatel 1782–1789 Johann Heinrich Bartholomäus Waltheri projekti järgi. Samas asub mitu kultuurilooliselt olulist hoonet nagu endine Tartu Kultuurihoone ja Barclay de Tolly maja, kus tegutseb Tartu Kunstimuuseum.
Ajalooliselt paiknesid platsil linnakaev ja häbipost. 16.–17. sajandi sõdade aegu on väljakule ka maetud.[15]
Aastatel 1941(18.oktoobrist) –1944 oli platsi nimeks Adolf Hitleri plats (saksa keeles Adolf-Hitler-Platz), Nõukogude ajal Nõukogude väljak.[15]
1951. aastal rajati platsile purskkaev. Tänapäeval ehib seda Mati Karmini ja Tiit Trummali skulptuur "Suudlevad tudengid"[15], mis avati 1. septembril 1998.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Raekoja plats 3
-
Raekoja plats 3, detail
-
Hansapäevad 2007
-
Vaade platsile Toomemäelt
-
Raeplats ja Tartu Kaarsild
-
Raekoja plats detsembris 2021
-
Lumekoristusmasinate väljapanek Tartu raeplatsil
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Tartuff
- Raekoja plats teistes linnades
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Elamu Tartus Raekoja pl 1/ Ülikooli 7, 18.-19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
- ↑ Olev Prints, Ehitusajaloolised kaevamised Tartu Nõukogude väljakul a. 1965, muuseum.tartu.ee, 2020/04
- ↑ Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 5: Tartu, Raekoja plats, forte.delfi.ee, 07.05.2016
- ↑ Elamu Tartus Raekoja pl 2, 1778. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
- ↑ Elamu fassaad Tartus Raekoja pl 3, 19. saj I pool kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
- ↑ kultuuriväärtusega asi 1950. aastate I poolest, info.raad.tartu.ee
- ↑ Elamu Tartus Raekoja pl 6, 19. saj I pool kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
- ↑ Elamu Tartus Raekoja pl 8, 1781.-1784. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
- ↑ Stomatoloogiakliinik kolib Raekoja platsilt ära, tartu.postimees.ee, 20. oktoober 2020
- ↑ Ülevaade meie suurpankadest A.-S. Krediit-Pank E. Vabariigi esimene finantseerija., Nool (Tartu), nr. 95, 19 september 1931
- ↑ Elamu Tartus Raekoja pl 12, 1810.-1819. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
- ↑ Elamu Tartus Raekoja pl 14, 18.-20. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
- ↑ 886. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestiku muutmise kohta. EESTI NSV TEATAJA, № 12 26. märtsil 1945
- ↑ Pangahoone Tartus Raekoja pl 20, 1876.-1878. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
- ↑ 15,0 15,1 15,2 15,3 Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 20
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Raekoja plats (Tartu) |