Sademed

Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.^{(lääne koolkonna käsitlus)} Sademete moodustumise mehhanismi pilvedes sõnastas 1933. aastal Tour Bergeron.

Tehakse vahet:

kaetud sademetel, mis on peamiselt seotud sooja frondiga;
tugevatel vihmasadudel, mis on seotud peamiselt külmade frontidega.

Vedelateks sademeteks loetakse langevaid veepiisku: keskmise suurusega 0,25–3 mm (tavaliselt kestev lausvihm), kuni 3,5 mm, aga vahel ka kuni 8 mm (hoovihm või hoogvihm) ja 0,05–0,5 mm (uduvihm).

Tahked sademed: lumehelbed 4–5 mm, tugevas lumesajus võib helveste läbimõõt olla isegi kuni 5 cm, lumeterad 2–5 mm, rahe.

Lääne teaduskirjanduses kasutatavat sademete mõistet (inglise keeles precipitation) väljendab sel juhul termin "atmosfäärist langevad sademed" (või: "maapinnale langevad sademed", "pilvedest langevad sademed").

Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe vms kujul.

Tavaliselt mõõdetakse sademete hulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Näiteks Eestis on aasta keskmine sademete hulk 520–820 mm. Keskmiselt langeb maakeral aastas umbes 1000 mm sademeid, kuid kõrbetes ja kõrgetel laiuskraadidel vähem kui 250 mm aastas.

Meteoroloogiajaamades mõõdetakse sademete hulka sadememõõturiga ja vedelate sademete intensiivsust pluviograafidega. Suurtel aladel hinnatakse sademete intensiivsust ligikaudselt meteoroloogiliste radarite abil.

Sademed on üks lüli Maa niiskustsüklis.

Mitmeaastane, keskmine igakuine, hooajaline ja aastane sademete hulk, nende jaotumine maapinnal, aastane ja päevane varieeruvus, korduvus ja intensiivsus on kliima määravad omadused, mis on olulised põllumajanduse ja paljude teiste rahvamajandussektorite jaoks.

Sademete klassifikatsioon

Maapinnale langevad sademed

Katke sademed

Iseloomustab monotoonne langus ilma oluliste intensiivsuse kõikumisteta. Need algavad ja lõpevad järk-järgult. Pidevate sademete kestus on tavaliselt mitu tundi (ja mõnikord 1–2 päeva), kuid mõnel juhul võivad nõrgad sademed kesta pool tundi või tund aega. Sademed tulevad tavaliselt kihilisest vihmast või tugevalt kihilisest pilvest, kusjuures enamasti on sademed pidevad (10 punkti) ja ainult aeg-ajalt märkimisväärsed (7–9 punkti, tavaliselt sademeteperioodi alguses või lõpus). Mõnikord täheldatakse nõrka lühiajalist (pool tundi kuni tund) sademete teket kihilisest, kihilise kumulatsiooniga või kõrgkihilisest pilvest, kusjuures pilvede arv on 7–10 punkti. Külma ilmaga (õhutemperatuur alla –10...–15°) võib madalatest pilvedest sadada nõrka lund.

Vihm on vedel sade, mis on 0,5–5 mm läbimõõduga tilkade kujul. Üksikud vihmapiisad jätavad veepinnale jälje lahtise ringi kujul ja kuivade esemete pinnale – märja laigu kujul.

Ülijahutatud vihm – 0,5–5 mm läbimõõduga tilkade kujul esinevad vedelad sademed, mis langevad õhutemperatuuril alla nulli (enamasti 0...–10°, mõnikord kuni –15°) – langedes objektidele, tilgad jäätuvad ja moodustub jää.

Jäävihm – tahke sade, mis langeb õhutemperatuuril alla nulli (enamasti 0...–10°, mõnikord kuni –15°) 1–3 mm läbimõõduga tahkete läbipaistvate jääpallidena. Pallide sees on külmumata vesi – esemetele langedes purunevad pallid kestadeks, vesi voolab välja ja tekib jää.

Lumi on tahke sadu, mis langeb (enamasti miinuskraadide juures) lumekristallide või lumehelveste. Nõrga lume korral on horisontaalne nähtavus (kui puuduvad muud nähtused – udu) 4–10 km, mõõduka lume korral 1–3 km, tugeva lume korral alla 1000 m (samal ajal intensiivistub lumesadu järk-järgult, nii et nähtavuse väärtusi 1–2 km ja vähem täheldatakse mitte varem kui tund pärast lumesaju algust). Külmakraadide korral (õhutemperatuur alla –10...–15°) võib madalapilvisest taevast sadada nõrka lund.

Eraldi märgitakse märja lume nähtust – sademete segunemine, mis langeb positiivse õhutemperatuuri juures sulava lume helvestena.

Lumesadu on segasadu, mis langeb (enamasti positiivse õhutemperatuuri korral) tilkade ja lumehelveste seguna. Kui vihm koos lumega langeb miinuskraadide juures, jäätuvad sademete osakesed objektidel ja tekib jää.

Lörtsi sademed

Neid iseloomustab madal intensiivsus, langemise monotoonsus ilma intensiivsuse muutuseta; need algavad ja lõpevad järk-järgult. Pideva langemise kestus on tavaliselt mõned tunnid (ja mõnikord 1–2 päeva). Sademed kihtpilvedest või udust; enamasti on pilvisus tahke (10 punkti) ja ainult harva märkimisväärne (7–9 punkti, tavaliselt sademeteperioodi alguses või lõpus). Sageli kaasneb nähtavuse vähenemine (udu).

Piserdus – vedel sade väga väikeste tilkadena (läbimõõt alla 0,5 mm), mis justkui hõljuvad õhus. Kuiv pind märgub aeglaselt ja ühtlaselt. Sadestumine veepinnale ei moodusta sellel lahknevaid ringe.

Ülijahtunud vihm – vedel sade väga väikeste tilkadena (läbimõõt alla 0,5 mm), mis justkui hõljuvad õhus, langevad välja miinuskraadide juures (enamasti 0...–10°, mõnikord kuni –15°) – settivad objektidele, tilgad jäätuvad ja moodustub jää.

Lumeterad – tahked sademed väikeste läbipaistmatute valgete osakeste kujul, mille läbimõõt on alla 2 mm ja mis langevad miinuskraadide juures.

Tugevad vihmasajud

Neid iseloomustab sademete alguse ja lõpu äkilisus, järsud muutused intensiivsuses. Pidevate sademete kestus on tavaliselt mõnest minutist kuni 1–2 tunnini (mõnikord mitu tundi, troopikas kuni 1–2 päeva). Sageli kaasnevad sellega äikesetormid ja lühiajaline tuule tugevnemine (tuuleiil).

Need langevad välja kumulonimbus–pilvedest ja pilvede hulk võib olla nii märkimisväärne (7–10 punkti) kui ka väike (4–6 punkti, mõnel juhul isegi 2–3 punkti). Raskete sademete peamine tunnus ei ole nende suur intensiivsus (rasked sademed võivad olla ka nõrgad), vaid just konvektiivsetest (enamasti kumulonimbuspilvedest) välja langemise fakt, mis määrab sademete intensiivsuse kõikumise.

Kuuma ilmaga võib nõrku vihmahooge sadada võimsatest kumulatiivsetest pilvedest ja mõnikord (väga nõrku vihmahooge) isegi keskmistest kumulatiivsetest pilvedest.

Tormiline vihm – tugev vihm.

Tugev lumi – tugeva vihma iseloomuga lumi. Seda iseloomustavad järsud horisontaalse nähtavuse kõikumised 6–10 km-st 2–4 km-ni (ja mõnikord kuni 500–1000 m, mõnel juhul isegi 100–200 m) mõne minuti kuni poole tunni jooksul.

Tugev vihm koos lumega – tugevate sademete segasadu, mis langeb (enamasti positiivse õhutemperatuuri korral) tilkade ja lumehelveste seguna. Kui tugev vihm koos lumega langeb miinuskraadide juures, jäätuvad sademete osakesed objektidel ja tekib jää.

Lumesadu – tugeva vihma iseloomuga tahke sadu, mis langeb õhutemperatuuril umbes null kraadi ja on läbipaistmatute valgete terade kujul, mille läbimõõt on 2–5 mm; terad on haprad, sõrmedega kergesti purustatavad. Sageli langeb enne või samal ajal kui tugev lumi.

Jääpurikad – tugeva vihma iseloomuga tahked sademed, mis langevad õhutemperatuuril –5 kuni +10° õhutemperatuuril 1–3 mm läbimõõduga läbipaistvate (või poolläbipaistvate) jääpurikate kujul; purikate keskel on läbipaistmatu tuum. Terad on piisavalt kõvad (neid saab mõningase vaevaga sõrmedega purustada) ja põrkuvad kõvale pinnale kukkudes ära.

Mõnel juhul võivad terad olla kaetud veekilega (või langeda välja koos veepiiskadega) ja kui õhutemperatuur on alla nulli, siis objektidele langedes terad jäätuvad ja tekib jää.

Rahe on tahke sadu, mis langeb soojal aastaajal (õhutemperatuuril üle +10°) eri kujuga ja suurusega jäätükkidena: rahetükid on tavaliselt 2–5 mm läbimõõduga, kuid mõnel juhul ulatuvad üksikud rahetükid tuvi või isegi kanamuna suuruseks (siis tekitavad rahetükid märkimisväärset kahju taimestikule, autode pindadele, lõhuvad aknaklaase jne). Rahe kestus on tavaliselt lühike – 1–2 kuni 10–20 minutit.

Enamasti kaasnevad rahega paduvihmad ja äikesetormid.

Klassifitseerimata sademed

Jäätäpid – tahked sademed õhus hõljuvate pisikeste jääkristallide kujul, mis tekivad külma ilmaga (õhutemperatuur on alla –10...–15°). Päeval sädelevad nad päikesekiirte valguses, öösel – kuu kiirtes või laternate valguses. Sageli moodustavad jäänõelad öösel kauneid helendavaid "sambaid", mis ulatuvad tänavavalgustitest ülespoole taevasse.

Täheldatud kõige sagedamini selge või vähese pilvisusega taeva all, mõnikord langeb peristokihilistest või rünksajupilvedest.

Maa pinnal ja objektidel tekivad sademed

Kaste on veepiisad, mis tekivad maapinnal, taimedel, esemetel, hoonete katustel ja autodel õhus sisalduva veeauru kondenseerumise tulemusena positiivse õhu- ja pinnasetemperatuuri, madala pilvisuse ja nõrga tuule korral. Seda täheldatakse kõige sagedamini öistel ja varahommikustel tundidel ning sellega võib kaasneda udu või udu. Rikkalik kaste võib põhjustada mõõdetavat sademete hulka (kuni 0,5 mm öö jooksul), vesi voolab katustelt maapinnale.

Hall on valge kristalliline sade, mis moodustub maapinnal, murul, esemetel, hoonete ja autode katustel, lumekattel õhus sisalduva veeauru desublimatsiooni tagajärjel negatiivse mullatemperatuuri, vähese pilvisuse ja nõrga tuulega. Seda täheldatakse õhtu-, öö- ja hommikutundidel ning sellega võib kaasneda udu. See on sisuliselt analoogne kaste, mis tekib miinuskraadide juures.

Hall ladestub nõrgalt puuoksadele, traatidele (erinevalt külmast) – jäämasina traatidel (läbimõõt 5 mm) ei ületa külmakihi paksus 3 mm.

Kristalliline härmatis – valge kristalliline sademe, mis koosneb peene struktuuriga läikivatest jääosakestest, mis tekivad õhus oleva veeauru desublimatsiooni tulemusena puuokstel ja -juhtmetel kohevate girlandidena (mis raputamisel kergesti purunevad). Seda täheldatakse vähese pilvisusega (selge või ülemise ja keskmise kihi pilved või rebenenud kihtpilved) külma ilmaga (õhutemperatuur alla –10...–15°), uduga (ja mõnikord ka ilma nendeta) nõrga tuule või tuulevaikuse korral. Külma ladestumine toimub reeglina öösel mõne tunni jooksul, päeval mureneb see päikesevalguse mõjul järk-järgult, kuid pilvise ilmaga ja varjus võib püsida kogu päeva jooksul. Külm sadestub väga vähe esemete, hoonete katuste ja autode pinnale (erinevalt külmakraadist).

Granuleeritud külm – valge lahtine lumetaoline sade, mis tekib väikeste ülijahtunud udutilkade settimise tulemusena puuoksadele ja juhtmetele pilvise uduse ilmaga (mis tahes kellaajal) õhutemperatuuril nullist kuni –10° ja mõõduka või tugeva tuulega. Kui udutilgad muutuvad suuremaks, võivad need muutuda jääks, ja kui õhutemperatuur langeb koos tuule nõrgenemise ja pilvisuse vähenemisega öösel – kristalliliseks härmatiseks.

Graanulilise külma kogunemine kestab nii kaua, kui kestavad udu ja tuul (tavaliselt paar tundi, mõnikord paar päeva). Granuleeritud härmatis võib püsida mitu päeva.

Jää – tiheda klaasjas jää kiht (sile või kergelt konarlik), mis moodustub taimedel, juhtmetel, esemetel ja maapinnal sademete osakeste kokkupuutel negatiivse temperatuuriga pinnaga jäätumise tagajärjel. Seda täheldatakse õhutemperatuuril 0 kuni –10° (mõnikord kuni –15°) ja järsu soojenemise korral (kui maapind ja esemed säilitavad endiselt negatiivse temperatuuri) – õhutemperatuuril 0...+3°. Takistab tõsiselt inimeste, loomade ja transpordi liikumist, võib põhjustada juhtmete katkemist ja puuokste murdumist (ja mõnikord ka puude ja elektriliinide mastide massilist langemist).

Jää kogunemine kestab nii kaua, kui kestab ülijahtunud sademed (tavaliselt mõned tunnid, mõnikord paar päeva vihma ja udu korral). Kogunenud jää säilimine võib kesta mitu päeva.

Jääkate – muhkjas jääkiht või jäine lumekiht, mis moodustub maapinnale sulanud vee külmumise tõttu, kui õhu ja pinnase temperatuur langeb pärast sula (üleminek miinuskraadidele).

Erinevalt jääst tekib jäätumine ainult maapinnal, kõige sagedamini teedel ja kõnniteedel. Jää võib püsida mitu päeva järjest, kuni seda katab värske lumikate või see sulab täielikult õhu- ja pinnasetemperatuuri intensiivse tõusu tagajärjel.

Vaata ka

Välislingid

Atmosfäärinähtuste klassifikatsioon EMHI veebisaidil (vene koolkond)