Secutor

Secutor (mitmus secutores; 'jälitaja') oli Vana-Rooma raskerelvastusega gladiaator.

Secutor kui võitlejatüüp kujunes välja 1. sajandi keskpaigas pKr.

4. sajandist eKr pärit mosaiik, mis kujutab kolmhargi ja võrguga retiarius't võitlemas secutor'iga

Relvastus

Ta kandis kogu pead katvat siledat kiivrit ja suurt nelinurkset puidust kilpi ehk scutumi't. Ta kasutas lisaks lühikesele mõõgale gladius ka pistoda, millega purustas sobival hetkel tagaaetava vastase, retiarius'e võrgu. Mõõka hoidva käe (enamasti parem) turviseks oli tepitud või rauast varrukas. Tal oli üks sääreturvis (enamasti vasakul jalal). Secutor'il oli võitlejanimi ning kiiver võimaldas tal anonüümseks jääda. Secutor oli spetsiaalselt treenitud võitlema retiarius'ega, kelle relvadeks olid võrk, kolmhark ja pistoda.

Võitlus areenil

Secutor'i kiiver oli väikeste silmaavadega, mis piiras nähtavust, lisaks oli raskendatud hingamine ja seetõttu ei saanud kiiresti liikuda. Secutor võitles liivastel areenidel paljajalu, sest liiv sandaalides võis olla võitlust saatuslikult segav. Lisaks oli jalgu mööda liiva libistades võimalik saada infot jalgealuse ebatasasuse või ka retiarius'e võrgu kohta. Kukkudes oli tal tõenäosus heitluses kaotajaks jääda suur. Kolmhargiga kiireid torkeid ja petteliigutusi tegeva retiarius'e eesmärgiks oli secutor'i tähelepanu hajutamine, et talle edukalt võrk peale heita, vastane sisse mässida ning kolmhargiga rünnata. Teine taktika oli heita võrk üle kilbi ja see secutor'il käest rebida, misjärel too oli kaitsetu kolmhargi eest. Juhul kui võrguheide ebaõnnestus ja retiarius oli sunnitud võrku tagasi tõmbama, järgnes secutor'i kiire rünnak. Retiarius'e elu olenes tema osavusest võrguheitmisel, enamasti tuli nende heitluses võitjaks secutor.

Kirjandus

• Philip Matyszak. Rooma areenivõitleja käsiraamat. Tallinn, AS Äripäev, 2017