Soome-ugri köök
 | Artiklis puuduvad viited. (September 2021) |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Soome-ugri köök ühendab ungarlaste, soomlaste, eestlaste, liivlaste, vadjalaste, vepslaste, isurite, ingerlaste, saamide, karjalaste, mordvalaste (ersade ja moksade), maride, udmurtide, komide, hantide, manside toitumise ja teiste soome-ugri hõimurahvaste toiduvalmistamise traditsioonid.
Hõimurahvaste toidukultuur, söömistavad ja kööginipid on tihedalt seotud kohaliku eluoluga, sissejuurdunud eluviisi ja aastaaegade vahelduva rütmiga. Soome-ugri köögi üheks põhiliseks erisuste allikaks on erinev geograafiline asend. Asukohast tulenevad erinevad klimaatilised tingimused ja vegetatsiooniperioodi pikkus. Päikselisi päevi jagub sürjakomidele, saamidele ja teistele põhjarahvastele oluliselt napimalt kui näiteks ungarlastele. Samuti on elupaiga merelisus ja/või mandrilisus toidusedelile määrava mõjuga. Rannarahvaste kööki on võimatu ette kujutada ilma kalata.
Teiseks oluliseks koidukultuuri erinevuste kujunemise põhjuseks on erinevate soome-ugri rahvaste kontaktid naaberrahvastega. Näiteks on eesti ja udmurdi köögi ühiseks mõjutajaks vene köök. Udmurtidele on teiseks oluliseks mõjutajaks tatarlased, eestlastel aga hoopis sakslased, rootslased ja balti naabrid. Hõimurahvaste köökidest tuntuima, Ungari köögi kujunemisse on andnud oma panuse türklased, austerlased, armeenlased, itaallased, juudid, sakslased, serblased. Sedalaadi kultuurimõjud on alati vastastikused. Harvad ei ole sealjuures sellised näited, kus väiksem kultuur on andnud mingi olulise osa suuremasse. Siinkohal võiks esile tõsta liivlaste traditsioonilist pirukat sklandrausist. Tegemist on rukkijahust valmistatud, porgandi-kartuliga täidetud ja köömnetega maitsestatud lahtiste pirukatega, millele Euroopa Komisjon andis 2013. aastal nn geograafise tähise. Selle rahvusvahelise tunnustuse taotlejaks oli mõistagi Läti riik, kus liivlased elavad.
Seentest peavad lugu kõik soomeugrilased, eriti rohkelt on mitmesuguseid seeneroogi neil rahvastel, kes elavad suurte metsade läheduses ja kelle toidulaud liha vähesuse tõttu kipub kasinaks jääma. Ingerisoomlaste köök on väga looduslähedane ja seened toiduainena on olnud alati tähtsal kohal. Korjatud on ka selliseid seeneliike ja neist süüa valmistatud, mida Soomes kasutatud ei ole. Seeni kasutatakse värskelt vormiroogadeks ja kastmeteks; säilitamiseks neid aga ka soolatakse, hapendatakse, marineeritakse ja kuivatatakse. Kuivatatud seentest saab maitsvat suppi aasta läbi.