(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Susāji vald – Vikipeedia Mine sisu juurde

Susāji vald

Allikas: Vikipeedia
Susāji vald

läti Susāju pagasts

Pindala: 198,1 km²
Elanikke: 440 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2,2 in/km²
Keskus: Viļaka
Sviļpova

Susāji vald (läti Susāju pagasts) on vald Lätis Balvi piirkonnas.

Vald piirneb sama piirkonna Viļaka linnaga ning Kuprava, Medņeva, Žīguri, Bērzkalne ja Vīksna vallaga.

Valla pindala on 198 km². 2016. aasta seisuga elas seal 625 inimest.[2] Valla keskus on Viļaka linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Tautas iela 6, vallavanem on Ilmārs Locāns.[3] Aastal 2011 olid valla elanikest 93,2 % lätlased ja 6,3 % venelased.[4]

Valla tähtsamad jõed on Vārniene ja Veda jõgi. Seal asuvad ka Tepenīca järv (30,9 ha) ja Nastrova järv (22 ha), valla piiril asub ka Viļaka järv (1,38 km²).

Aastal 1945 moodustati Abrene rajoonis Viļaka vallas Susāji külanõukogu. Aastal 1951 liideti sellega likvideeritav Viļaka külanõukogu, aastal 1959 aga osa likvideeritavast Kuprava külanõukogust. Aastal 1974 sai Kuprava alevi staatuse, mistõttu selle ümbruskond külanõukogust eraldati. Aastal 1977 liideti osa Susāji külanõukogust Vecumi külanõukoguga.[5] Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Viļaka piirkonda.

Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Vedenieši keskaegne kalmistu ja Tepenīca keskaegne kalmistu.[6] Looduskaitse all on Gruzdova tamm, Gruzdova künnapuu, Klāni tamm, Mieriņi tamm ja Ainavase tamm. Lisaks kasvab seal mitu nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valda jäävad ka 208 ha suurune Vjada metsade hoiuala, 618 hektari suurune Gruzdova metsade hoiuala ja osaliselt ka Stompaki soode hoiuala.[7]

Vallas on nelikümmend viis küla. Kaks küla olid staatusega mazciems - Malnīsriucis ja Mucukolns 6 elanikuga aastal 2018. Teised valla külad on staatusega skrajciems – Birznīki 11 elanikuga aastal 2018, Brāslava 6 elanikuga aastal 2018, Čabatrova 4 elanikuga aastal 2018, Egļova 15 elanikuga aastal 2018, Eržepole 3 elanikuga aastal 2018, Gailova 1 elanikuga aastal 2018, Garstierdele 25 elanikuga aastal 2018, Geiņova 10 elanikuga aastal 2018, Glazunova 1 elanikuga aastal 2007, Gruzdova 14 elanikuga aastal 2018, Gūrunova 3 elanikuga aastal 2018, Iļziņi 31 elanikuga aastal 2018, Irikova 3 elanikuga aastal 2018, Jauji 3 elanikuga aastal 2018, Karigova 7 elanikuga aastal 2018, Keiši 22 elanikuga aastal 2018, Kloni 32 elanikuga aastal 2018, Kravaļi 23 elanikuga aastal 2018, Kristacalms 24 elanikuga aastal 2018, Kuļpine 8 elanikuga aastal 2018, Lieļi 9 elanikuga aastal 2018, Meirova 15 elanikuga aastal 2018, Mežarija 8 elanikuga aastal 2018, Nastrova 2 elanikuga aastal 2018, Peisi 2 elanikuga aastal 2018, Plešova 15 elanikuga aastal 2018, Pokšova 10 elanikuga aastal 2018, Posackie 6 elanikuga aastal 2018, Sasnīcas 6 elanikuga aastal 2018, Sils 14 elanikuga aastal 2018, Skockova 3 elanikuga aastal 2014, Sola 9 elanikuga aastal 2018, Stompaki 5 elanikuga aastal 2018, Stūrīši 4 elanikuga aastal 2018, Susāji 28 elanikuga aastal 2018, Sviļpova 20 elanikuga aastal 2018, Šalgunova 8 elanikuga aastal 2018, Žeigurova 6 elanikuga aastal 2018, Tepenīca 41 elanikuga aastal 2018, Tutinova 15 elanikuga aastal 2018, Viedenīši 22 elanikuga aastal 2018 ja Vonagova 11 elanikuga aastal 2018. Ametlikult mitteeksisteerivas Kraukļova külas oli aastal 2018 üks elanik. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Viļakas novads, vaadatud 30.09 2018
  4. http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 2.10 2018
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 2.10 2018
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.