Sven Danell
Sven Isak Danell (25. november 1903 Uppsala – 18. jaanuar 1981 Stockholm) oli rootsi vaimulik, kes viibis aastatel 1930-1937 Eestis, mil ta töötas Eesti rootslaste keskel kirikuõpetajana.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Õppis Göteborgi, Uppsala ja Lundi ülikoolis usu- ja keeleteadust. Lõpetas 25-aastaselt stuudiumi Uppsalas cand. theol. kraadiga. Ordineeriti pastoriks 10. juunil 1928 ja sai samal aastal Rootsis ühe Skara ringkonna koguduse õpetajaks.
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]1930. aastal pakkus Rootsi Kiriku peapiiskop Nathan Söderblom talle rootsi abiõpetaja kohta Eestis Noarootsi kihelkonnas, mis hõlmas umbes 4400 liikmega Paslepa, Sutlepa ja Riguldi kogudused. Elanikest olid umbes 2700 rootslased ja 1700 eestlased. Samanimelistes mõisasüdametes pesitsesid kunagised sakslastest omanikud. Nii tuli kohalikul pastoril jutlustada ja töötada kolmes keeles, mis läks ülimalt keeleandelisel Danellil juba lühikese aja pärast hiilgavalt korda.
Sven Danell oli 1930-1933 Noarootsi kihelkonnas rootsi abiõpetaja ja 1933–1937 Noarootsi koguduse õpetaja.
1937. aastal oli ta sunnitud Rootsi tagasi pöörduma, kuna Eesti võimud ei pikendanud enam tema kui välismaalase tööluba.
Need seitse aastat Noarootsis jätsid temasse niivõrd kustumatu jälje, et ta kirjutas nende põhjal hiljem oma mälestusteraamatu "Kuldrannake: mälestusi seitsmest aastast Eestis" (1952).
Raamatu viimases peatükis ütleb ta sellele ajale tagasi vaadates:
„Nendes külades leidus kulda, olgugi mitte seesugust, mis silma ees sädeleb. Seal kumas vastu erinevate rahvuslike iseloomude rahuliku kooskõla rikkust. Seal oli andumust mitmesugustele mõtetele. Seal elasid paljud elu, mis oli väärt, et seda eluks nimetada.“
– (Sven Danell. "Kuldrannake: mälestusi seitsmest aastast Eestis". Tartu: Ilmamaa, 2022, lk 329-330)
Rootsis
[muuda | muuda lähteteksti]Edasi teenis Rootsis Källby kogudust. 1941–1949 oli Ersta diakoniasutuse juhataja Stockholmis, olles samal ajal Rootsi kuninga õukonnajutlustaja.
Alates 1944. aasta sügisest saabus põgenikena Rootsi üle 20 000 eestlase – nende hulgas 27 luteriusu õpetajat ühes piiskop Johan Kõpuga. Sven Danell asus kohe oma kunagisi ametivendi ja teisigi eestlasi aitama. Seejuures kujunes Ersta diakonissiasutusest tugipunkt paljudele pagulastele, kes vajasid toetust võõra rahva seas võõrastes oludes.
Seejärel nimetati kirikuõpetajaks Västra Tunhemi koguduses.
27. juulist 1955 nimetati Sven Danell Rootsi valitsuse otsusega Skara piiskopiks.[1]. Oli Skara piiskop aastatel 1955–1969.[2].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa Hjalmar Danell oli Uppsala ülikooli teoloogiaprofessor ning Skara piiskop aastatel 1905–1935. Onu Gideon Danell oli rootsi haridustegelane ja keeleteadlane, kes kaitses 1906. aastal Uppsalas doktoritööd Eestis räägitavast noarootsi murdest (Nuckömålet). Vend Nils Danell oli Noarootsi kihelkonnas asunud Pürksi põllutöö- ja rahvaülikooli juhataja aastatel 1929-1931.
Teos
[muuda | muuda lähteteksti]- Sven Danell. "Kuldrannake: mälestusi seitsmest aastast Eestis", [tõlkinud ja järelsõna: Anu Saluäär; eessõna: Niclas Trouve]; Tartu: Ilmamaa, 1999, 2012, 2022.
Artiklid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sven Danell. "Eesti ja rootsi kirikuelu võrdlusjooni"; [Artikkel koguteoses:] "Jumala abiga edasi: piiskop dr. Johan Kõpp'u 75. sünnipäevaks": [toimetaja Jakob Aunver; kaas ja illustratsioonid: G. Westenberg], Stockholm: EELK Konsistoorium Eksiilis, 1949
- Piiskop Sven Danell: "Rootsi andis välja a. 1946 150 ingerlast". Eesti Päevaleht, 24. märts 1971, nr. 23, lk. 1 ja 8.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Carl Axel Mothander - rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija, kes osales Eesti Vabadussõjas ja elas aastatel 1928-1940 Eestis ning kirjutas selle kohta hiljem kaks mälestusteraamatut: "Parunid, eestlased ja enamlased" (1943) ja "Rootsi kuninga valge laev. Riskantne mäng rannarootslaste pärast" (1949).
- Einar Lundborg - rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas ja kirjutas selle kohta hiljem mälestusteraamatu "Soomusautoga Eesti Vabadussõjas. Minu rindeelamusi 1919–1920" (1968).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Sven Danell. "Kuldrannake: mälestusi seitsmest aastast Eestis", [tõlkinud ja järelsõna: Anu Saluäär; eessõna: Niclas Trouve]; Tartu: Ilmamaa, 1999, 2012, 2022.