Tallinna raad

Tallinna raad
	Tallinna Raekoda
Asutatud	13. sajand
Tegevuse lõpetanud	1887
Eesmärk	linnavalitsemine ja kohtumõistmine linnas
Asukoht	Tallinna Raekoda
Tegevuspiirkond	Tallinna all-linn
Juhtkond	Rae eesistuja ja bürgermeistrid

Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2. detsembrini 1889. aastal.

Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus.

Tallinna rae asemel moodustati kohaliku omavalitsusorganina Tallinna Linnavalitsus 1887. aastal 26. märtsil, Venemaa keisri Aleksander II ukaasiga, kui kehtestati Läänemere kubermangude linnades 1870. aasta Vene üldine linnaseadus. Uue linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiteks neljaks aastaks valitav linnavolikogu (Linnaduuma), kes omakorda valis neljast linnanõunikust koosneva Tallinna Linnavalitsuse – uprava. Tallinna raad püsis ainult kohtuorganina kohtureformi teostamiseni kuni 1889. aastani.

Tallinna rae moodustumine

Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinna all-linnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba. 1333. aastal valiti rae liikmeteks Winandus Longus, Hermannus Stumpel, Theodoricus Unna, Theodoricus de Wyse, Heyno Brunswich, Apollonius de Ek, Ricbodo, Hinricus Crowel, Detmarus de Unna, Regnerus Crowel, Arnoldus Plate, Gerhardus Stalbiter, Hermannus de Silva, Gerlacus Caporie, pärast neid veel Hermann Kersebom, Johannes Osenbrygghe, Rotcherus de Lapide ja Johannes Bremen. See on esimene teadaolev Tallinna rae liikmete loend. Arvatakse, et neli viimasena toodud nime kuuluvad bürgermeistritele.

Tallinna rae ülesanneteks olid

linna esindamine rahvusvahelisel areenil – lepingute sõlmimine välismaiste valitsejate ja linnadega,
hoolitsemine Tallinna kohustuste täitmise eest Hansa liidu liikmena ja osalemine hansapäevadel,
kaubandusläbirääkimiste pidamine,
oma kodanike huvide kaitsmine välismaal,
õiguslikkuse ja korra tagamine (vaata Võllamägi),
linna kaitsevõime eest vastutamine,
arvepidamine linna kinnisvarade üle,
kodanikumaksude ja muude maksude kogumine,
osaline arvepidamine kirikute ja seekide tulude ja kulude üle jne.

Raad pidas linna arve-, rendise-, kinnistu- ja kodanikeraamatuid, pidas kirjavahetust teiste sise- ja välismaiste võimukandjatega, vaatas läbi linnakodanike palveid ja kaebusi.

Tallinna rae koosseis

Vanima Taani kuninga, Christoffer I poolt 1257. aastal Tallinnale antud Lübecki õiguse koodeks ei määratlenud täpsemalt rae koosseisu moodustamise põhimõtteid. Koodeksi paragrahvid puudutasid peamiselt raeliikmete õigusi ja kohtufunktsioone.

13–14. sajand

1282. aasta koodeks sätestas:

rae poolt antud ameti pidaja ei või olla rae liige,
isa ja poeg või kaks venda ei võinud korraga olla raehärradeks,
raehärra valimisel ei tohi juures viibida ei kandidaat ise ega tema sugulased või hõimlased.

Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, s.t. pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Eluks ajaks valitud rae liikmete arv sõltus linna suurusest, Tallinnas oli liikmeid kuni 24. Raeliikme väljalangemise korral valis Tallinna raad ise uue liikme (inkorporeerimise teel). Tallinna rae bürgermeistrid olid rae juhatuse (bürgermeistrite kolleegiumi) liikmed.

17. sajand

Oma tegevuses järgis Tallinna raad põhimõtteid, mis on raiutud kiviplaadile Tallinna raekoja raesaali ukse kohal:

Anno 1651, qvisqvis senator cvriam, officii cavsa ingrederis, ante hoc ostivm, privatos affectvs omnes abiicito iram, vim, odivm, amicitiam advlationem, reipvblicae personam, et cvram svbiicito, namvtaliis aeqvvs avt iniqvvs fveris; ita qvoqve dei ivdicivm fveris; ita qvoqve dei ivdicivm extectabisatqve svstinebis

(Tõlge eesti keelde: Aastal 1651, raehärra, kes sa ka ei oleks, astudes raekotta ametitalitusele, heida ära selle ukse ees kõik eraelu ärritused: viha, ülekohus, vaen, sõprus, meelitused; ühiskonnale alista oma isik ja mure, sest nii, kui sina oled teistele, õiglane või ebaõiglane, nõnda esined sina ka Jumala kohtu ees kohtualusena.)

19. sajand

19. sajandiks väljakujunenud koosseisus kuulus Tallinna raadi neli bürgermeistrit (sealhulgas rae eesistuja), sündik ja neliteist raehärrat. Vakantseid kohti täideti koopteerimise teel.

Tallinna bürgermeistri ametikoht andis Venemaa keisririigi teenistusastmete tabeli VII astme ja raehärra ametikoht XII astme.

Tallinna raeametnikud

Tallinna rae kantselei koosseisu kuulusid: Tallinna raesekretär, kantseleidirektor, protonotar, arhivaar, registraator, vene keele tõlk (töökeeleks oli saksa keel), aktuaar ja kolm kantseleiametnikku.

Tallinna raad pidas koosolekuid Tallinna raekojas.

Tallinna rae tegevus

Raad koosnes 12–24 isikust, kuid sellises koosseisus tuldi kokku ainult 1–2 korda aastas, et elanikele seadusi ette lugeda. Tegelikult juhtisid linna 2–3 raehärrat. Tallinna raad tegutses oma algetapil aastakaupa kahe vahetusena: korraga tegutsesid linnavalitsemisel vaid pooled raeliikmed, kes moodustasid nn. istuva ehk istungeid pidava rae (sitzender Rat). Teist osa aktiivsest tegevusest tagasi tõmbunud raeliikmetest nimetati vanaks raeks (alter Rat). Vahetus toimus 1. augustil (Petri ad vincula – Peetruse ahelate päeval).

13. sajandi teisest poolest oli raeistungite eesotsas kaks bürgermeistrit, raehärrade arv aga varieerus 19 ja 25 vahel. Kuna algselt oli raehärra amet auamet, oli raehärradel istungitest vaba aastat vajalik oma elu- ja majandustegevuse korraldamiseks. Siiski võtsid “vana rae” liikmed osa oluliste otsuste langetamisest või täitsid tähtsamaid avalikke ameteid nagu näiteks arveraamatupidaja (kemmerer, Kämmerer) või Pühavaimu seegi eestseisja.

Tallinna rae likvideerimine

Uue linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiteks neljaks aastaks valitav linnavolikogu (Linnaduuma), kes omakorda valis neljast linnanõunikust koosneva Tallinna Linnavalitsuse – uprava. Esimese Tallinna linnapea Oskar Artur von Riesemanni aselinnapeaks valiti sündik Thomas Wilhelm Greiffenhagen ja linnanõunikeks, senised raehärrad Alexander Elfenbein (1823–1898) ja Ludwig Joseph Berting (1828–1911) ning Toompea lossifoogt Johannes Huhn (1844–1880). Linnasekretäriks sai rae jurist Otto Benecke. 1869. aastal raehärradeks valitud ja vahepeal linnavalitsusse kuulunud jurist A. von Husen (sh 1886–1889 bürgermeister), kaupmees L. J. Berting ja tööstur A. Elfenbein toimisid magistraadi liikmetena kuni selle tegevuse lõpuni. Mitmed raehärrad valiti ka linnavolinikuks^[1].

Tallinna raad püsis ainult kohtuorganina kohtureformi teostamiseni kuni 1889. aastani.

Tallinna rae liikmed

Pikemalt artiklis Tallinna rae liikmete loend

Rae eesistujad (Worthabende Bürgermeister)

Pikemalt artiklis Tallinna rae liikmete loend#Rae eesistujad

Bürgermeistrid ehk konsulid (Bürgermeistern oder Consuln)

Pikemalt artiklis Tallinna rae liikmete loend#Bürgermeistrid ehk konsulid

Sündikud (Syndicen)

Pikemalt artiklis Tallinna rae liikmete loend#Sündikud

Raehärrad ehk senaatorid (Ratsherren oder Senatoren)

Pikemalt artiklis Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid

Tallinna raesekretär

Pikemalt artiklis Tallinna raesekretär

1673–1686, Andreas I Alberty († maeti 1686)^[2]

Tallinna rae kirjutaja

Tallinna Rae kirjutajateks olid ülikooliharidust saanud vaimulikud, kes teostasid keskaegse Tallinna rae asjaajamise. Nad koostasid ametlikke kirju, esindasid linna kohtuprotsessides ning olid kaasas diplomaatilistel missioonidel.

Johann Muter
Joachim Muterist, (Lübecki vaimulik ja notar) 1432-
Borchard Kenappel, (Verdeni piiskopkonna vaimulik, magister) 1478–1487
Christian Czernekow, (Danzigist pärit Schwerini vaimulik) 1487–1507
Reinhold Korner, (Lübeckist pärit vaimulik) 1507-
Marcus Tirbach, Tallinna rae kirjutaja aastail 1521–1535^[3].

Vaata ka

Viited

↑ Tiit Rosenberg, 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918, lk 54
↑ Laurenty, Heinrich Karl, Die Genealogie der alten Familien Revals: ein Beitrag zur Personenkunde Revals. Toimetaja: Georg Woldemar Adelheim, Reval, 1925, lk 1
↑ "Arveraamatu äärepildilt õhkub keskaega". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 10. novembril 2009.

Kirjandus

Friedrich Georg von Bunge: Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat., Reval: Franz Kluge 1874. Digitaalselt
R. H. Erbe (zusammengestellt von), Das Ende der revaler Ratslinie nebst Geschichte der Auflösung des revalschen Rats, Tallinn /Reval, 1935.

Välislingid

Tallinna linnaomavalitsus ehk raad

[1] Tiit Rosenberg, 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918, lk 54

[2] Laurenty, Heinrich Karl, Die Genealogie der alten Familien Revals: ein Beitrag zur Personenkunde Revals. Toimetaja: Georg Woldemar Adelheim, Reval, 1925, lk 1

[3] "Arveraamatu äärepildilt õhkub keskaega". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 10. novembril 2009.

[1]

[2]

[3]