Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond
 | Artiklis puuduvad viited. (Märts 2019) |
Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, mis tegeles bioloogia, geograafia ja geoloogia õpetamisega ning rahvusvahelise teadustööga. 1. jaanuaril 2008. aastal liideti teaduskond loodus- ja tehnoloogiateaduskonnaga.
Teaduskonna dekanaat asus Tartus aadressil Vanemuise 46. Botaanika ja ökoloogia instituut asub aadressil Lai 2, Botaanikaaed aadressil Lai 38/40 ja molekulaar- ja rakubioloogia instituut aadressil Riia 23.
Erialad
[muuda | muuda lähteteksti]
Bioloogia-geograafiateaduskonnas olid järgmised erialad[viide?]:
- bioloogia:
- bioloogia (bakalaureuseaste, magistriaste);
- bioloogiaõpetaja (magistriaste);
- geenitehnoloogia (bakalaureuseaste, magistriaste);
- ökoloogia ning elustiku kaitse (bakalaureuseaste, magistriaste);
- bioloogia ja maateaduste haridus (doktoriõpe);
- botaanika ja ökoloogia (doktoriõpe);
- zooloogia ja hüdrobioloogia (doktoriõpe);
- geograafia:
- geograafia (bakalaureuseaste ja magistriaste, doktoriõpe);
- geograafiaõpetaja (magistriaste);
- geoloogia (bakalaureuseaste, magistriaste, doktoriõpe).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1961 likvideeriti senine matemaatika-loodusteaduskond ja avati füüsika-matemaatika ning bioloogia-geograafiateaduskond 6 kateedriga (geograafia, geoloogia ja mineraloogia, geneetika ja darvinismi, taimefüsioloogia, taimesüstemaatika ja geobotaanika ning zooloogia).
TRÜ bioloogia- ja geograafiaosakonnas oli kummaski kaks haru pedagoogiline ja rakenduslik. Nendes osakondades, kus valmistati ette pedagooge ning rakendusbiolooge ja -geograafe, toimus õppetöö kahel esimesel õppeaastal üldistes distsipliinides võrdses ulatuses kõigile üliõpilastele. Eriainete õpetamine algas kolmandal kursusel. Rakendusliku haru lõpetajad ei saanud pedagoogilist väljaõpet, vaid omandasid ühe kitsama eriala.
Bioloogiaosakonna üliõpilased, kes taotlesid bioloogia-keemiaõpetaja kutset, said vajaliku ettevalmistuse bioloogia, keemia ja pedagoogika alal ning bioloogia ja keemia õpetamise metoodikas. Peale selle võeti läbi geograafilised ained, mis võimaldas vajaduse korral õpetada koolis geograafiat. Geograafiaosakonna üliõpilased aga kes taotlesid geograafiaõpetaja kutset, said stuudiumi vältel vajaliku ettevalmistuse geograafilistes distsipliinides ja pedagoogikas. Neile õpetati ka põhilisi bioloogilisi aineid, et nad saaksid vajaduse korral õpetada koolides ka bioloogiat. Viimasel kursusel siirdusid üliõpilased stažööripraktikale koolidesse.
TRÜ rakendusliku haru BG osakonna bioloogid õppisid kahe esimese suve õppepraktika jooksul tundma vabariigi taimestikku ja loomastikku ja tutvusid nii botaaniliste kui zooloogiliste välitööde metoodikaga. Kolmandal ja neljandal kursusel toimunud menetluspraktikatel töötasid üliõpilased vastavalt valitud erialale kas vabariigi või teiste NSV Liidu liiduvabariikide uurimisasutustes või võtsid osa ekspeditsioonidest. Viimasel kursusel siirdusid üliõpilased stažööripraktikale uurimisasutistesse, laboratooriumidesse. Bioloogiaosakonnas said üliõpilased botaaniku eriala taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri juures, geobotaanikud uurisid Eesti ja Nõukogude Liidu teiste osade taimkatet, taimegeograafid tegelesid taimeliikide leviku seaduspärasuste selgitamisega, mükoloogid aga seente kasutamise võimalustega rahvamajanduses ning lihhenoloogid uurisid samblikke.
TRÜ rakendusliku haru BG osakonna geoloogidel toimus õppepraktika esimesel õppeaastal Eestis, teisel Krimmis ning kolmandal õppeaastal Pamiiris.
TRÜ BG zooloogia erialale spetsialiseerumine toimus zooloogia kateedris, kus üliõpilased võisid valida kateedri uurimissuundade erialade vahel: kalandus- ja hüdrobioloogia, jahindus ning entomoloogia ja antropoloogia.
TRÜ BG taimefüsioloogia, biokeemia ja mikrobioloogia eriala omandasid üliõpilased taimefüsioloogia ja biokeemia kateedris. Uuringute eesmärgiks oli elunähtuste peenmehhanismi avastamine nii kõrgemate kui ka alamate taimede (mikroobide) juures peamiselt laboratoorsetes tingimustes. Taimefüsioloogia ja biokeemia kateedri uurimissuundadeks oli viljapuudes sisalduvad looduslikud fenoolsed ühendid, nende muundumine, seos puitumise ja külmakindlusega ning mullas esinevate denitrifitseerivate bakterite biokemism, levik ja elutegevus.
TRÜ BG geneetika, tsütoloogia ja evolutsiooniõpetuse erialal geneetika ja darvinismi kateedris, uuriti mitmeid mikroobide, looma- ja taimegeneetika ning tsütoloogia probleeme.
TRÜ geograafiaosakonnas valmistati ette spetsialiste füüsilise geograafia, majandusgeograafia, meteoroloogia-klimatoloogia ja hüdroloogia erialal. Õppeaeg kõikides osakondades kestis viis aastat. Füüsilise geograafia alal spetsialistid tegutsesid peamiselt väliuurijatena projekteerimisinstituutides. Majandusgeograafid aga projekteerimisinstituutides, mitmed tööstusettevõtetes, transpordiorganisatsioonides, uurimisasutustes ja ministeeriumites, kus tegeleti majanduse territoriaalse planeerimise küsimustega. Meteoroloogiaklimatoloogia ja hüdroloogia eriala lõpetanud asusid tööle hüdrometeoroloogia asutustesse või muudesse selle ala uurimisasutustesse[1].
1. septembril 1992. aastal kaotati kateedrid ja moodustati viis instituuti. Botaanika ja ökoloogia instituudi ning zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi kõik kaheksa professuuri moodustati ühisprofessuuridena TA zooloogia ja botaanika instituudiga.
Professuurid:
- geneetika
- rakubioloogia
- molekulaarbioloogia
- evolutsiooniline bioloogia
- biotehnoloogia
- mikrobioloogia ja viroloogia
- üld- ja mikrobiokeemia
- taimefüsioloogia
Professuurid:
- botaanika
- taimeökoloogia
- mükoloogia
- ökofüsioloogia
Professuurid:
- üldine zooloogia
- erizooloogia
- loomaökoloogia
- hüdrobioloogia
Professuurid:
- loodusgeograafia
- inimgeograafia
- geoinformaatika ja kartograafia
Professuurid:
- geoloogia ja mineraloogia
- rakendusgeoloogia
- paleontoloogia ja stratigraafia
Teaduskonna allüksusteks kinnitati Botaanikaaed (kuni 1999) ja Zooloogiamuuseum (zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi koosseisus).
- 1998. aastal muudeti ökofüsioloogia õppetool rakendusökoloogia õppetooliks.
- 2002. aastal loodi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi koosseisus bioinformaatika õppetool
- 2002. aastal muudeti hüdrobioloogia õppetool ihtüoloogia ja kalanduse õppetooliks
- 2005. aastal loodi geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ning loodusteaduslike kogude baasil Tartu Ülikooli muuseumide osana Tartu Ülikooli loodusmuuseum
2007. aasta 1. augustil moodustati seniste instituutide baasil kaks teadus-arendusasutust: Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut. Viimasesse kuulub neli osakonda: botaanika, geograafia, geoloogia ja zooloogia.
Dekaanid
[muuda | muuda lähteteksti]
Teaduskonna dekaanid läbi aegade:
- Heigo Miidla (1961–1964)
- Herbert Viiding (1964–1966)
- Ants Raik (1966–1969)
- Arvo Rõõmusoks (1969–1972)
- Ants Raik (1972–1975)
- Aadu Loog (1975–1991)
- Toivo Maimets (1991–1995)
- Volli Kalm (1996–1998)
- Ain Heinaru (1998–2003)
- Tõnu Meidla (2003–2007)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bioloogia-Geograafiateaduskond, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool, EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 11, 4 aprill 1969