Tehisavasonar
Tehisavasonar on sonari tüüp, mille eripäraks on sensori ja uuritava piirkonna (objekti) vahelise suhtelise liikumise kasutamine kõrgema ruumilise lahutuse saavutamiseks. Tehisavasonari liikumisel tehakse andmete järeltöötlust viisidel, mis on analoogsed tehisavaradari järeltöötlusele.
Tööpõhimõte
[muuda | muuda lähteteksti]Tehisavasonarite korral kasutatakse mitmest järjestikusest akustilisest pingimisest saadud andmeid, mille abil saab moodustada uuritavast alast/objektist parema eraldusvõimega pildi, kui on võimalik tavalistel sonaritel. Piki liikumisteed võib tehisavasonrari eraldusvõime ulatuda kuni poole sonarielemendi pikkuseni. Tehisavasonari töötamine põhineb tema töötamise ajal liigutamisel. Seeläbi saadab ta helisignaale samasse uuritavasse punkti merepõhjas mitmest asukohast. Sonari liikumisel sirgjooneliselt moodustub eri asukohas pingimisest tehislik ridasonar. Kõigi pingide kooskõlas olevate andmete ümberkorraldamise abil saadakse tehisava kujutis, millel on parem eraldusvõime. Erinevalt tavapärasest külgvaatesonarist tagab tehisavasonari töötlus kaugusest sõltumatu eraldusvõime. Suurimal töökaugusel võib ka eraldusvõime olla mitu suurusjärku parem külgvaatesonarist.
Lisalugemist
[muuda | muuda lähteteksti]- Ülevaade tehnoloogiast koos näidete ja tulevikutrendidegaː R. E. Hansen, Synthetic Aperture Sonar Technology Review, Marine Technology Society Journal, Volume 47, Number 5, September/October 2013, pp. 117-127
- Ülevaade ajaloost koos ulatusliku loeteluga viidetest kogukonna saavutustele kuni 2009. aastaniː M. P. Hayes and P. T. Gough, Synthetic Aperture Sonar: A Review of Current Status, IEEE J. Ocean. Eng., vol. 34, no. 3, pp. 207-224, July 200